Karilaid rääkis ERR-ile, et komisjoni otsusel töörühma ega erikomisjoni ei moodustata, sest samasugused õigused on ka õiguskomisjonil, kes ei pea selleks eraldi ametnikku palkama ega eraldi otsuse-eelnõuga parlamenti minema. Viimasega kaotataks aga kuu kuni poolteist.

"Otsustasime, et me ei soovi praegu aega kaotada ja alustame õiguskomisjoni raames ärakuulamisi. Soovime 10. septembril kutsuda komisjoni Eesti Panga esindaja. Lähteülesanne on Danske panga juhtumist tulenevalt, kuidas see sai toimuda, et meie õiguskaitseorganid ja kaitsevallid ei suutnud seda takistada õigeaegselt ja see sai nii suures mahus ja pika aja vältel toimuda," sõnas ta.

Lisaks tahetakse saada selgust, millised kommertspangad lisaks Danskele on vaatluse all ja kui sügav see probleem on.

"Sõnastasime lähteülesande ja alustame õiguskomisjoni kaudu nende tööprotseduuridega. Sooviksime oktoobri lõpuks-novembri alguseks jõuda mingi tulemuseni," lausus Karilaid, kelle sõnul on eesmärk saada teada, kuidas tugevdada õiguskorda, et sellised asjad tulevikus ei korduks, ja mis on praegu rahapesu andmebüroo, kaitsepolitsei, prokuratuuri, keskpanga ja finantsinspektsiooni tööjaotuses puudu.

Eelmisel nädalal teatas Taani riigiprokuratuur, et alustas rahapesusüüdistuste tõttu Danske Banki kriminaaluurimist. Eesti riigiprokuratuur uurib Danske kaudu toimunud rahapesu alates juuli lõpust.

Danske panga Eesti filiaal sulges 2013. aastal mitme ettevõtte kontod, kui oli avastanud, et need on seotud Venemaa presidendi Vladimir Putini perekonna ja Venemaa julgeolekuteenistuse FSB-ga ja loodud ulatuslikuks rahapesuks Suurbritannia ettevõtete kaudu, selgus tänavu talvel lekkinud raportist.

Möödunud aastal tuli ilmsiks, et Danske Eesti filiaalis tehti aastatel 2012 kuni 2014 Aserbaidžaani firmadele ligi 2,9 miljardi dollari ulatuses rahaülekandeid, mille käigus võis toimuda rahapesu ning altkäemaksude vahendamine Briti ettevõtete kaudu.