Ajaleht Washington Post kirjutab, et tegu on Trumpi administratsiooni värskeima katsega näidata, et Venemaa sekkumiskampaaniast tulenevat ohtu võetakse tõsiselt, ja summutada Helsingi tippkohtumisele järgnenud parteideülest kriitikat.

Allikate kinnitusel on Trump olnud viimasel ajal selles küsimuses üha rohkem oma nõunike ja ametnike surve all ning olevat ka ise tunnistanud, et senine narratiiv seoses Venemaa ja valimistesse sekkumisega peab avalikkuses muutuma.

Tegemist on kaheksaleheküljelise mustandiga, millega Washington Postil oli võimalus ka tutvuda. Ühe ametniku sõnul tegu siiski mustandiga ning hilisema määruse sisu võib veel mõnevõrra muutuda.

Eelnõus sätestab rikkumise kategooriana valimistesse sekkumise, mille seas on eraldi välja toodud näiteks ka "internetipõhine desinformatsioon", mille eest on riigipeal võimalik rakendada sanktsioone. Kusjuures kõige karmimate meetmete rakendamisel on presidendil üsnagi suur valikuvõimalus, kuidas ja millisel määral neid sanktsioone rakendada.

Näiteks on presidendil võimalik kasutada sanktsioone valimistesse sekkunud välisriigi 10 suurima ettevõtte suhtes ning ekspertide hinnangul on see nimetatud eelnõu üks jõulisemaid võimalusi.

Kolmapäeval teatas USA, et kehtestab Venemaa vastu uued sanktsioonid seoses märtsis Inglismaal Salisbury linnas aset leidnud keemiarünnakuga.