Välisministeerium teavitas kongressi, et Venemaa ei ole asunud täitma Ühendriikide seadust, millega püüeldakse keemia- ja biorelvade kaotamise poole, ütles pressiesindaja Heather Nauert.

"Me kavatseme liikuda edasi kooskõlas (keemia- ja biorelvade) seaduse sätetega, mis näevad ette lisasanktsioonide kehtestamist," lausus ta.

Nauerti sõnul peab välisministeerium kongressiga nõu sanktsioonide täpse sisu üle.

1991. aastast pärineva keemiliste ja bioloogiliste relvade ja sõjapidamise kaotamise seaduse järgi karmistab USA president 90 päeva jooksul karistusi, kui kõnealune osapool ei paku "usaldusväärseid tagatisi" selle kohta, et ei tegele enam keemiarelvade või bioloogiliste relvade kasutamisega, ja ei luba ÜRO vaatlejad riiki vastavaid rajatisi inspekteerima.

Augustis Venemaale eksspioon Sergei Skripalile ja tema tütrele korraldatud närvimürgirünnaku eest kehtestatud sanktsioonidega peatas USA välisabi Venemaale, blokeeris riigile kaitsesektoriga seotud kaupade või teenuste müügi ja keelas krediiditoe igasugusele Venemaale suunduvale ekspordile. Välisministeerium tegi erandi kosmoselendude jaoks vajalike sõjaliste kaupade müügile Venemaale.

Teadaanne sanktsioonide kehtestamisest kukutas Vene rubla dollari suhtes viimase kahe aasta madalaimale tasemele.

Moskvale anti novembrini aega, et võimaldada välisekspertidel inspekteerida rajatisi, mida on seostatud närvimürgiga Novitšok, ning esitada "tõestatav" kinnitus, et seda ei kasutata uuesti.

Suurbritannia teatel korraldasid märtsikuise rünnaku Salisburys Vene sõjaväeluureteenistuse (GRU) töötajad, kasutades Nõukogude ajal väljatöötatud närvimürki Novitšok. Moskva eitab seotust vahejuhtumiga ja on lubanud astuda värsketele sanktsioonidele vastusamme.

Sergei ja Julia Skripal on nüüdseks tervenenud ja haiglast lahkunud, kuid sama närvimürk nõudis juulis ühe briti naise elu.

30. juulil haigestusid Salisbury lähedal Amesburys Novitšokiga kokku puutudes Dawn Sturgess ja Charlie Rowley. Sturgess suri 8. juulil pärast kokkupuudet pudeliga, mida ta pidas lõhnaõliks. Pudeli leidis ja andis talle elukaaslane Rowley, kes samuti haigestus, kuid on nüüdseks haiglast välja lubatud.

USA saatis pärast märtsikuist juhtumit solidaarsusavaldusena Suurbritanniale riigist välja 60 Vene diplomaati ja andis Venemaale käsu sulgeda konsulaat Seattle´is.

Vene peaminister Dmitri Medvedev ähvardas augustis, et mis tahes täiendavate sanktsioonide kehtestamine võrduks "majandussõja väljakuulutamisega".

USA esindajatekoja välisasjade komitee ametist lahkuv esimees Ed Royce kutsus teisipäeval valitsust Venemaale lisasanktsioonide kehtestamisega kiiresti edasi liikuma.

"Kõhklemine üksnes julgustab uusi Venemaa agressioone. Kedagi ei tohiks üllatada, et Vladimir Putin ei ütle lahti sõjalise otstarbega närvimürgi kasutamisest tulevikus," sõnas ta.

Royce nimetas vastuvõetamatuks asjaolu, et "valitsusel puudub plaan ja ajakava USA seadusega ettenähtud kohustuslike sanktsioonide teise järgu jõustamiseks".

USA ärgitab Euroopat mitte nõrgendama Vene-vastaseid sanktsioone

Euroopa ei tohi nõrgendada oma sanktsioone Venemaa vastu, ütles kõrge USA ametnik teisipäeval, hoiatades, et Venemaa kujutab Läänele vahetut ohtu ja olukord muutub üha halvemaks.

Washington survestab Euroopa Liidu riike säilitama Krimmi annekteerimise ja Ukraina idaosas separatistliku konflikti õhutamise eest Venemaale kehtestatud sanktsioone ajal, kui Itaalia Kremli-sõbralik valitsus püüab saavutada sanktsioonide leevendamist.

Itaalia marurahvuslasest siseminister Matteo Salvini mõistis oktoobris Moskvat külastades hukka Lääne sanktsioonide "hulluse" Venemaa vastu ja ründas ägedalt EL-i poliitikat.

USA välisministeeriumi poliitikaplaneerimise osakonna asedirektor David Tessler ütles Brüsselis ajakirjanikele, et Washington kaalub Venemaale Suurbritannias korraldatud närvimürgirünnaku eest uute sanktsioonide kehtestamist, nagu näeb ette Ühendriikide seadus.

Venemaale kehtestatud sanktsioonide edu sõltub USA ja Euroopa vahelisest tihedast koordinatsioonist, lausus Tessler, lisades, et on külastanud sanktsioonide kooskõlastamiseks viimase 18 kuu jooksul regulaarselt Euroopa pealinnu.

"Meie sanktsioonid peavad jääma tugevaks seni, kuni näeme käitumise muutumist Moskvas, mida me kõik ootame," lausus ta. "Me ei usu mis tahes sanktsioonide leevendamisse enne täielikku käitumise muutmist, Venemaa kohustuste täielikku täitmist."

USA ametnik külastas enda sõnul hiljuti Austriat, mille paremkonservatiivse Rahvapartei (ÖVP) ja parempopulistliku Vabaduspartei (FPÖ) koalitsioonivalitsust peetakse oma eelkäijatest Moskva suhtes sõbralikumaks ja mille välisminister Karin Kneissl tantsis augustis oma pulmas Vene presidendi Vladimir Putiniga, ja suundub peagi Rooma sealset valitsust lobima.

Lisaks Ukraina konfliktile ja endise Briti-Vene topeltagendi Sergei Skripali mürgitamisele süüdistatakse Moskvat ka püüetes mõjutada informatsioonikampaaniate ja küberrünnakutega mitmeid valimisi Euroopas ja USA-s.

USA ja Euroopa näpistavatest sanktsioonidest hoolimata usub Washington, et Venemaast lähtuv oht "suureneb, mitte ei vähene".

"Meie jaoks ei ole see teoreetiline debatt, millest vabas vormis lobiseda - see, mida venelased kujutavad ja millega me võitleme, on selge ja vahetu oht," lausus Tessler.