Müüdud korterite keskmine ruutmeetrihind saavutas aegade kõrgeima taseme ({{commentsTotal}})

{{1539861060000 | amCalendar}}
Foto: Priit Luts/ERR

Korteriturul on tänavu esimese poolaastaga tehingute koguarv võrreldes 2017. aasta esimese poolega kasvanud kaks protsenti, kuid vähenenud võrreldes möödunud aasta teise poolega ligi viis protsenti. Vaatamata väiksemale tehingute arvule kasvasid tehingute hinnad aastases võrdluses 17,1 protsenti ja aasta teise poolega võrreldes 2,4 protsenti.

Peamiselt tulenes tehingute hinnatõus uute korterite müügist.

Maa-ameti andmetel tehti Eestis tänavu esimesel poolaastal korteritega 11 234 tehingut kokku 825 miljoni euro eest. Oodatult olid nii tehinguaktiivsus kui ka -hinnad suurimad Harju maakonnas, kus vahetas omanikku üle poole (56,3 protsenti ehk 6325 tehingut) kõikidest müüdud korteritest. Nende koguväärtus moodustas 79 protsenti (652 miljonit eurot) kõikidest tehingutest.

Kõikide tehingute ruutmeetri mediaanhind jõudis käesoleva aasta esimesel poolaastal 1 366 euroni, mis on 12,5 protsenti kõrgem kui aasta tagasi. See on ühtlasi ka läbi aegade kõrgeim mediaantase.

Eestis müüdud korterite ruutmeetri mediaanhind ilma Tallinna tehinguid arvestamata oli 642 eurot. Harju maakonnas müüdud korterite ruutmeetri mediaanhind oli 1 692 eurot, Tartumaal 1 329 eurot, Pärnumaal 999 eurot ja Ida-Virumaal 209 eurot. Kõrgeim korteri ruutmeetri mediaanhind oli Tallinna Kesklinnas – 2 358 eurot.

Uute korterite ehk esmamüükide ruutmeetri mediaanind oli esimesel poolaastal 1 861 eurot. Kõige kallimalt müüdi uued korterid Tallinna kesklinnas ja Põhja-Tallinnas, kus mõlemas kujunes esmamüügi ruutmeetri mediaanhinnaks 2 591 eurot.

Tartu kesklinnas oli uue korteri ruutmeetrihind samuti kõrge – 2 565 eurot, mis on ligilähedane Tallinna kesklinna hinnatasemele. Tallinnas hõlmas uute korterite müük 33 protsenti kõigist tehingutest, Tartus 29,3 protsenti.

Tallinnas, kus tehakse 40 protsenti kõigist kinnisvaratehingutest, hinnakasv varasemaga võrreldes kiirenenud ei ole. Kõige kiirem hinnakasv jäi pealinnas üle-eelmisesse aastasse.

"Tallinnas see hinnakasv on veidi aeglustunud, see aeglustumine ei ole muidugi väga oluline olnud. Aga korterite hinnakasv, ma arvan, hakkab mingil ajal pidurdama ka nõudlust. Me tegelikult juba näeme seda, et tehingute arv on aeglustunud tugevasti. Nii et see iseenesest peaks ka piirama hindade kasvu kiirenemist. Pigem me arvame, et hindade kasv võib isegi siin lähiajal aeglustuda või jääda samaks," kommenteeris Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

"Kas see on nüüd üks märk pidurdumisest või on see selline ajutine anomaalia, mida meil tuleb ikka ja jälle ette, eks me näe. Praegu on vara sellele hinnanguid anda," ütles kinnisvaraekspert Tõnu Toompark kolmanda kvartali tehingute arvu languse kohta.

Mertsina usub, et tehingud vähenevad eeskätt kõrgemate ruutmeetrihindadega linnaosades, ent odavamates piirkondades nõudlus püsib.

"Kui me võtame Mustamäe, Haabersti, sellised piirkonnad, kus hinnad on madalamad võrreldes Tallinna tipphindadega regioonidega, siis seal püsib nõudlus ilmselt lähiajal veel päris suur," ütles Mertsina.

Jätkuvalt ostetakse suur hulk kortereist ära n.ö paberi peal ehk enne hoone valmimist, ent valmis uute korterite jääk on Tallinnas umbes 3500, millele lisandub veel 700 korterit Harjumaal - seda on väga palju, kinnitavad eksperdid.

"Positiivne on see, et siin viimasel neljal-viiel aastal on müük käinud käsikäes pakkumiste arvuga ehk kui pakkumiste arv on väga suur, siis tegelikult ka müük on väga suur. Müük on olnud väga hea uutel korteritel," tõdes Toompark.

Uute korterite hinnatõusu veavad üha kallinevad ehitushinnad, mis võivad panna ostupeole lõpuks ka piiri.

"Kui arendaja vaatab, et see Excelis olev hinnatõus oli liiga suur, mida turg vastu ei võta, eks siis ole arvata, et nii mõnedki projektid jäävad turule tulemata," hindas Toompark.

Ehkki korterite müügihinnad kerkivad, on need siiski kiiresti kasvanud pallkadega käsikäes liikunud, nii et buumiaegse tasemega võrreldes on eluase täna oluliselt kättesaadavam.

Buumi ajal osteti pea kogu kinnisvara laenuga, nüüdseks on inimestel kogunenud sääste aga nii palju, et lausa 40-45 protsenti tehingutest tehakse ilma laenu võtmata.

Eesti keskmine brutokuupalk tõusis tänavu teises kvartalis 1321 euroni. Aasta varasemaga võrreldes oli kasv 6,4 protsenti.

Graafiku kahel lehel on näha korterimüügi ruutmeetri mediaanhind tänavu esimesel poolaastal ja hinnamuutus võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Enim on korteritehingute ruutmeetrihinnad kukkunud Valga-, Hiiu- ja Viljandimaal.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: