Kokku süüdistati Janitskinit 16 erinevas kuriteoepisoodis, millest kolme puhul mõistis kohus süüdistatava õigeks, vahendas Yle.

Süüdistused puudutasid muuhulgas vaenu õhutamist, ähvardamist, au haavamist raskendavatel asjaoludel, annetuste ja hasartmängudega seotud kuritegusid ning konfidentsiaalsusnõuete rikkumist.

Kohus jõudis järeldusele, et Janitskin oli alates aastast 2014 kuni vähemalt 2018. aasta jaanuarini veebilehtede MV-Lehti ja Uber Uutiset omanik, peatoimetaja, vastutav toimetaja ning sisu eest vastutav isik.

Nimetatud veebilehed olid kohtu järelduste kohaselt muutunud kohtadeks, kus toimus mitmete inimeste laimamisele keskendunud tegevus ning Janitskinil on olnud avaldatud materjali üle otsustusõigus hoolimata sellest, kes on algselt materjali autoriks märgitud. Ehk kohtu arvates on Janitskin vastutav nende materjalide avaldamisega seotud kuritegude eest.

Eestiski tuntud poliitaktivisti Johan Bäckmani mõistis kohus sama protsessi raames samuti süüdi ning karistas teda üheaastase tingimisi vanglakaristusega.

Bäckmani süüdistati laimamisele ässitamise ja Soome rahvusringhäälingu ajakirjaniku Jessikka Aro vaenamises.

Nimelt süüdistati teda selles, et ta ässitas Janitskinit sooritama tahtlikku kuritegu - Bäckman tõi Janitskinile nii enda poolt kirjutatud artikli MV-Lehtis avaldamiseks kui ka varustas Janitskinit Aro kohta käivate materjalidega.

Lisaks sellele leidis prokuratuur, et Bäckman tegeles Aro vaenamisega ka otseselt. Süüdistuse kohaselt tekitas Bäckman Arole hirmu ja ahistust sellega, et ähvardas teda korduvalt ja võttis temaga erinevatel viisidel ühendust.

Muuhulgas saatis Bäckman ühe teise isiku vahendusel Arole kipskoopia Eestis asuvast nn pronkssõduri skulptuurist.

Bäckmani tegevus oli kohtu hinnangul ajendatud sellest, et Aro oli oma töös juhtinud tähelepanu Venemaa poolt teostatavale infosõjale ja mõjutustegevusele. Samuti tõi Bäckmani tegevus kaasa ka selle, et Arot hakkasid vaenama ka kolmandad isikud, leidis kohus.

Lisaks mõistis kohus süüdi ka ühe MV-Lehtis tegutsenud naise, keda karistati kolme kuu pikkuse tingimisi vabadusekaotusega.

Süüdimõistetud peavad kohtuotsuse kohaselt maksma kokku umbes 136 000 euro eest valuraha ja kahjutasusid.

Kohus põhjendas oma otsust sellega, et süüdimõistetu tegevuse otseseks eesmärgiks oli teiste inimeste maine hävitamine.

MV-Lehti portaalis avaldatud materjalid olid kannatanute suhtes laimavad, rassistlikud, sisaldasid valeväiteid ja vihjeid kannatanute eraelu kohta ning nende avaldamise näol ei olnud sõnavabaduse seisukohast mingit avalikku väärtust või muud põhjendust.

Süüdimõistetutel on värsket kohtuotsust võimalik edasi kaevata.

Janitskin oli pikka aega tagaotsitav, MV-Lehtit on peetud Kremli desinformatsiooni vahendajaks

Pikka aega tagaotsitav olnud ja aprillis Andorrast tagasi kodumaale toodud Janitskin on olnud praeguseni eeluurimisvanglas.

Esimese tagaselja vahi alla võtmise otsuse tegi Helsingi kohus Janitskini suhtes juba 2016. aastal ning hiljem on Soome pidanud esialgu Hispaanias ja seejärel Andorras viibinud mehe tabamiseks kasutama Euroopa vahistamismäärust. Soomele välja andmist arutas pikka aega ka Andorra kohus.

Janitskinil ja tema poolt juhitud "alternatiivmeedia" ehk "vastamedia" portaalidel on ka varem Soome võimudega probleeme olnud. Näiteks on seal on avaldatud materjale, milles esineb politsei hinnangul erinevate kuritegude tunnuseid, mis puudutavad näiteks etnilise vaenu õhutamist ja raskendatud asjaoludel laimamist.

Samuti ei täitnud end MV-lehti peatoimetajaks kutsunud Janitskin politsei nõudeid, mille kohaselt tuli eelpool mainitud sisuga materjalid veebilehelt kustutada.

Soome rahvusringhäälingu analüüsi kohaselt on MV-lehti olnud ka üks neist portaalidest, mis levitab Kremlist lähtuvaid poliitilisi seisukohti ja desinformatsiooni.

Professor: ka sotsiaalmeedias tuleb end inimse komnbel ülal pidada

Ida-Soome ülikooli kriminaalõiguse professor Matti Tolvanen ütles Ylele neljapäevast kohtuotsust kommenteerides, et otsused olid karmid ja märkimisväärsed edasist õigusruumi arvestades.

Muuhulgas leidis ta, et vaenukampaaniasse on võimudel võimalik sekkuda ning et inimestel tuleb meeles pidada, et ka sotsiaalmeedias tuleb end "inimese kombel ülal pidada".