Paavo Nõgene: jah, Tallink tahab laieneda, mitte paigal tiksuda ({{commentsTotal}})

Toomas Sildami intervjuu Paavo Nõgenega
Toomas Sildami intervjuu Paavo Nõgenega Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Tallinki juhatuse esimees Paavo Nõgene on rahul. Soome lahe valitseja Tallink tellib Tallinna-Helsingi liinile uue süstiklaeva. Ja Nõgene ei ole rahul. Eesti kerkiv hinnatase lõikab õhemaks soomlaste reisitahet.

Olete öelnud, et soomlaste reisisoov tulla Tallinnasse on hangunud ja isegi kärbub. Kui tuntavalt?

Ei ole kasutanud sõnu "hangub" või "kärbub", mäletan väga täpselt. Olen öelnud, et näeme Soome kodakondsetest reisijate arvu vähenemist, mis teeb arusaadavalt murelikuks. Jah, Tallinna-Helsingi liin näitab reisijate arvu mõningast kasvu, mis sel suvel on paljuski tulnud Aasia turistide märkimisväärse tõusu kaudu, lisaks Eesti inimeste suurem sõitmine.

Aga, kui vaadata statistikaameti andmeid, et näiteks juulikuus ööbis Eesti hotellides viis protsenti vähem soomlastest külastajaid, on see murettekitav tendents.

Miks soomlaste huvi Eesti vastu väheneb?

Põhjused on erinevad. Ilmselt otsustas osa soomlasi, et nad veedavad imekauni suve kodus ja ei reisinud.

Samas olen näinud Helsingi sadama statistikat, vist augustist, et kui reisijate arv Tallinnasse vähenes 3,1 protsenti, siis Rootsi suunas suurenes 2,7 protsenti. Kahjuks on oma mõju sellel, et Eestis viibimine on läinud mõnevõrra kallimaks, mis puudutab ka siit kaasa ostmist ja siin tarbimist.

Siis ei saa üldse aru, miks Tallink kulutab langeval turul tegutsemiseks 250 miljonit eurot, et tellida Soome Rauma laevatehaselt Tallinna-Helsingi liinile uus süstiklaev?

Meie vaatame tulevikku. Loodame, et kõik, kes peavad aru saama, ka saavad aru, et tänane olukord ei ole jätkusuutlik ja turismi valdkond on Eesti majandusele ääretult oluline ning Läti-nimeline probleem pööratakse ümber.

Toomas Sildami intervjuu Paavo Nõgenega Autor: Priit Mürk/ERR

Panustate sellele, et kui Tallinki uus laev saab aastal 2021 valmis, on Eestil ka uus valitsus, kes alkoholi aktsiisimäärad allapoole laseb?

Loodame, et seda tehakse oluliselt varem. Mina soovitaksin alkoholi aktsiisimäärade tõstmine tagasi keerata ja see küsimus kaoks ära, osadelt kevadel kandideerivatelt erakondadelt võetaks ära ka nende valimislubadus.

Kurb, kui ainult odava alkoholi pärast Eestisse tullakse.

Alkoholi kõrgete aktsiisimäärade mõju ei ole tunda ainult Tallinkile, vaid see on kogu Eesti turismindusele ränk kanda ning sealt edasi läheb lumepalli efekt paljudesse muudesse valdkondadesse. Ehk märkasite ka rahvusooper Estonia muret, et teatrikülastajate arv väheneb...

Tegelikult ütlevad soomlased, et Eestis – eriti Tallinnas – on kallimaks läinud juuksurid, iluteenused, restoranides söömine. Sulev Vedler kirjutas Eesti Ekspressis meie poekettide suurtest juurdehindlustest. See kõik pole seotud alkoaktsiisiga.

Ei, muidugi mitte. Küsimus ei ole ainult alkoholi aktsiisimäärades. Vaatame näiteks kütuse hinda, millel on paratamatu mõju ka neile valdkondadele, mida te just loetlesite.

Ja ometi räägime nii palju just alkoholi aktsiisist?

Konsultatsioonifirma KPMG hiljutine analüüs näitas, et 90 protsenti inimestest loobuks alkoholi ostureisist, kui õllekohvri ja kange alkoholi puhul oleks Eesti hinnavahe Lätiga üks kuni kaks eurot. See looks eelduse piirikaubanduse tagasipööramiseks, kus Eesti inimestel poleks põhjust sõita lõunapiirile ja põhjapiirile naaseksid vahepeal siia reisimisest loobunud Soome turistid.

Toomas Sildami intervjuu Paavo Nõgenega Autor: Priit Mürk/ERR

Miks ikkagi Tallink investeerib sellises olukorras 250 miljonit eurot uude laeva?

Sest Tallink soovib edasi areneda. Ja soovime olla Eesti majanduse üheks vedajaks.

Turismivaldkonna panus Eesti SKP-sse on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sõnul ca seitse protsenti. Pannes võrdlusse, siis konjuktuuriinstituudi andmetel oli mullu ehitussektori osakaaluks näiteks 7,1 protsenti. Seega on turismivaldkonna panus meie riigi majanduses väga oluline.

Samuti soovime olla hea tööandja oma tuhandetele töötajatele ja heaks investeeringuks meie investoritele. Meie soov on tõsta teenuse kvaliteeti Tallinna-Helsingi liinil ja muutuda kuluefektiivsemaks, on ju uus laev nii keskkonnasõbralikum kui ka energiasäästlikum.

Kust tulevad uued reisijad, kes hakkavad sõitma teie uue süstiklaevaga?

Uuring reisijate arvu võimaliku kasvu osas näitab Tallinna-Helsingi liinil iga-aastaselt ca kolmeprotsendilist kasvu. Kui nii läheb, on Tallinkil põhjust ehitada mitte ainult üks uus superlaev, vaid tulevikus ka rohkem.

Tallink on oma shuttle-teenusega loonud viimase kümne aastaga Tallina ja Helsingi vahele silla. Kaks pealinna on saanud seeläbi teineteisele oluliselt lähedasemaks ja lähemaks.

Tegelikult peaksite üldse aktsiisipoliitika suhtes valvas ja tundlik olema – veeldatud maagaasi ehk LNG aktsiis on praegu vaid 10 protsenti diisli aktsiisimäärast, aga mõnel valitsusel võib tekkida kiusatus seda tõsta.

Loomulikult, igasuguseid huvitavaid mõtteid võib tekkida. Aga, LNG on täna kõige keskkonnasäästlikum kütus, mida laevandusfirma saab kasutada. Loodetavasti on see kõigile oluline.

Tulevik ongi LNG-laevade päralt?

Meie järgmistel laevadel küll, millal iganes otsustame need ehitada. Näiteks Tallinki uusim Megastar, mis on eeskujuks järgmisele, on oma eelkäijatest pea kolmandiku võrra kuluefektiivsem just kütuse kokkuhoiult.

Meil on väga hea meel, et Eesti Gaas ehitab LNG tankurit, sest praegu tuleb Megastari kütus tsisternautodega.

Pihkva tehasest?

Sõltuvalt sellest, kus hind parajasti parem on. Seda peab küsima Eesti Gaasilt.

Toomas Sildami intervjuu Paavo Nõgenega Autor: Priit Mürk/ERR

Miks tellite uue laeva just Soomest? Kindlasti on maailmas kohti, kust saaks odavamalt.

Võtsime pakkumised viielt laevatehaselt, kõik Euroopast. Valik kestis pea pool aastat ja Rauma laevatehase pakkumine sobis meile kõige paremini. Muide, seal on ehitatud Tallinkile ka Romantika, Victoria, Galaxy ja Baltic Queen. Meil on olnud seni väga hea koostöö ja nende hind oli konkurentsivõimeline.

Kui uus laev on valmis, siis loobute 2007. aastal ehitatud Tallinna-Helsingi süstiklaevast Star. Kuhu see läheb?

Vaatame, mida turg teeb. Täna on vara rääkida, milline on kolme-nelja aasta pärast Tallinna-Helsingi liini sõidugraafik.

Nädal enne teie uue laeva ostmise avalikustamist arvas LHV vanemanalüütik Sander Danil Äripäevas, et "Tallinki kasvu- ja laienemisvõimalused on üpris piiratud ning suuremaid investeeringuid pole juhtkonnal lähiaastatel plaanis teha".  Teid ei tee murelikuks selline ettevaatlik lähenemine Tallinki tulevikule?

Analüütik väljendas enda arvamust. Nagu näha, ei pidanud tema informatsioon, nagu Tallink ei kavatse lähiajal investeerida, paika.

Kas Tallinkil on laienemisplaane?

Jah. Olen korduvalt öelnud, et Tallink otsib kogu aeg võimalusi, kuidas edasi areneda. Ka uue laeva tellimine on osa sellest. Kui võrdleme kasvõi [vanemat] Stari ja [uuemat] Megastari, siis üks võtab pardale 2000, teine 2800 reisijat, ühe autodeki mahutavus on kaks km, teisel 3,6 km. See kõik on areng.

Kas Tallink mõtleb uutele projektidele? Jah. Meil on erinevaid mõtteid nii maal ja merel. Börsiettevõttena räägime neist siis, kui otsused on tehtud.

Uued mered, uued liinid?

Kindlasti on Tallinkil võimalik pakkuda oma kogemusi ka mujal. Ei välista midagi. Otsuseid pole tehtud, küll aga mõtleme erinevatele võimalustele. Tallink tahab edasi areneda, Tallink ei taha paigal tiksuda.

Kas peaksime seejuures vaatama gloobuse meie poolkera või ka teisele poolkerale?

Gloobust tasub alati vaadata... igalt poolt.

Endine rahandusminister, praegune riigikogu opositsioonipoliitik Aivar Sõerd (Reformierakond), kellel on 63 000 Tallinki aktsiat nimetab Tallinki riskideks Soome turistide arvu vähenemist, tööjõu puudust ja tööjõukulude kasvu ning kütuse hinda. Kuidas te riske maandate?

Aivar Sõerd oli kunagi seotud Tallink Grupiga ja väga hästi kursis meie võimalike riskidega. Teeme kõvasti tööd uutel turgudel, meil on palju Aasia turiste, keda püüame tuua Euroopasse ja Läänemerele. Loomulikult pole see ainus võluvits. Tallink näitas uue laeva avalikustamisega, et oleme tugevad ja kavatseme edasi investeerida.

Kütusehind on samuti risk, Sõerdil on absoluutselt õigus, töötame oma laevade efektiivsemaks muutmisel. Näiteks Silja Europa, mis on aastatelt üsna eakas daam, kulutab järgmisel aastal ligi 100 tonni kütust igakuiselt vähem kui tänavu, sest investeerisime sinna, et laev muutuks energiasäästlikumaks.

Meie tegevus toimub kuuel erineval kaldal ja kui nende riikide majandusel läheb üldiselt hästi, muudab see olukorra tööjõuturul keerulisemaks. Aga Tallinki töötajad, meid on 7500 inimest, on ilmselt teinud kõik selleks, et veenda ka võimalikke töölesoovijaid – Tallinkis on hea ja tore töötada. Väga suuri probleeme pole meil tööjõuga olnud.

Tõstate piletite hindu? Kuigi juba praegu on need sellised, et odavlaevafirmaks Tallinki nimetada ei saa.

Piletihinna paneb paika nõudlus. Jah, Tallinki piletihinnad on erinevatel päevadel ja erinevatel väljumistel erinevad. Jah, me kasutame dünaamilist hinnastamist, nagu bussi- ja lennufirmadki. Reisijad, kes teevad oma plaanid varem, saavad odavama pileti ja need, kes viimasel hetkel, mõnevõrra kallima pileti.

Toomas Sildami intervjuu Paavo Nõgenega Autor: Priit Mürk/ERR



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: