"Samost ja Sildam": kehtib märtsikuine otsus rändepakti toetamise kohta ({{commentsTotal}})

Foto: Anna Aurelia Minev/ERR

Ajakirjanikud Toomas Sildam ja Anvar Samostit asendanud Huko Aaspõllu arutasid Vikerraadio saates "Samost ja Sildam" Eestis valitsuskriisi tekitanud ÜRO ränderaamistiku teema üle. Ajakirjanikud ütlesid, et valitsus on ÜRO ränderaamistikuga liitumise sisuliselt märtsikuus heaks kiitnud.

Toomas Sildam rõhutas, et ränderaamistiku puhul on tegemist rände-, mitte pagulasraamistikuga.

Huko Aaspõllu lisas, et pagulasprobleemidega see dokument ei tegele. "Tänapäeva maailmas on rändega väga palju suuri probleeme. See dokument postuleerib, et rändeprobleeme ei ole võimalik lahendada rahvuslikul või ühe riigi tasemel ning see vajab suuremat kokkulepet riikide vahel," lausus Aaspõllu.

"Mulle tundub, et inimesed, kes on seda dokumenti lugenud, on teinud seda lähtuvalt iseenda eeldustest ja hirmudest," sõnas ta.

Sildam ütles, et kuuldes sõna ränne, tulevad paljudel silme ette pagulastega täidetud laevad, maha joostud piiritarad jne.

Aaspõllu sõnul üritab see dokument lahendada igapäevaseid probleeme, mis võivad migrante tabada. "Suur osa rändest toimub illegaalselt. Paljud inimesed otsustavad näiteks kuskil Aafrikas liikuda Euroopasse mööda illegaalseid teid, kasutades selleks inimsmugeldajaid. Et illegaalset rännet vähendada, näeb see lepe ette, et tuleks tihendada koostööd, et illegaalseid migrante oleks võimalik hõlpsamini tagasi viia," rääkis Aaspõllu.

Ta rääkis, et iga migrandi tagasi saatmine läheb maksma suurusjärgus 3000-5000 eurot, millele lisanduvad menetluskulud. "Illegaalne migratsioon on Euroopale tohutu kuluallikas ja nende asjade lahendamine globaalsel tasandil on vältimatu," ütles Aaspõllu.

Sildam lausus, et segadust tekitab pagulase ja illegaali võrdse kohtlemise küsimus inimõiguste valguses, aga mitte nende staatuse võrdsustamine siseriiklikus õigusruumis.

Sildam ütles, et dokumendi eestikeelne tõlge on mõnevõrra eksitav. "Kui räägitakse näiteks migrantide mõjuvõimu suurendamisest ühiskonnas, siis tegelikult oli mõeldud midagi muud," rääkis Sildam.

Huko Aaspõllu selgitas, et see puudutab ingliskeelset sõna empowering, mis võiks eesti keeles tähendada näiteks võimestamine või võimaldamine. "Kui vaadata selle dokumendi konteksti, kus seda sõna kasutatakse, siis kindlasti ei taheta migrantide mõjuvõimu suurendada, vaid pigem võimaldada neil ka oma asjadega tegeleda või nendes kaasa rääkida," sõnas Aaspõllu.

Aaspõllu sõnul puudutaks Eesti kontekstis see dokument Ukrainast saabuvaid migrante, mitte araablasi ja aafriklasi, nagu tihti arvama kiputakse.

Sildam meenutas, et rändepakti vastaste põhiline argument oli, et Eestil tuleb võib-olla hakata selle dokumendi tõttu enda seadusi muutma.

Sildam rõhutas, et tegemist on ÜRO dokumendiga, mitte eurodirektiiviga ja selles Eestile kohustusi ei laiene.

Sildam ütles, et ta ei mõista, miks justiitsminister Urmas Reinsalu ei arvestanud valitsuse arutelul õiguskantsler Ülle Madise seisukohta, vaid eelistas Soraineni advokaadibüroo poolt koostatud õigusarvamust.

Toomas Sildam arvas, et valitsus oleks võinud vastuolulise dokumendi toetamise küsimuses osas loobuda konsensuse otsimisest ja läbi viia hääletus. "Tinglikult häältega 10:5 oleks valitsus võtnud vastu otsuse seda ränderaamistikku toetada. Ma ei tea, kas see oleks toonud kaasa selle, et Isamaa ministrid oleks püsti tõusnud ja teatanud, et nad lahkuvad valitsusest," sõnas Sildam.

Sildam viitas, et 22. märtsil otsustas valitsus kiita heaks välisministri seisukohad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) globaalse ränderaamistiku kohta. "See otsus ju kehtib," ütles Sildam.

"Mulle ka tundub, et see otsus kehtib," nõustus Aaspõllu.

Ajakirjanikud nentisid, et uut otsust ei ole sündinud ja ei ole tühistatud ka märtsikuus tehtud otsust.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: