Kallas selgitas postituses pikemalt rändega seotud probleeme ja nentis, et kui Eesti rändepaktiga ei ühine, siis minetab ta võimaluse sel teemal rahvusvaheliselt kaasa rääkida.

Samuti märkis Kallas, et paktist eemale jäämine ei kaota Eesti jaoks globaalse rändega seotud probleeme.

"Eesti peab rändeleppega liituma selleks, et oleks võimalik rahvusvahelises koostöös rände probleemidega tegeleda. Eesti peab tegema poliitilise avalduse, et rändelepe ei pane Eestile kohustusi muuta oma sisserände poliitikat ning Eesti ülesanne on tegeleda rännet põhjustavate probleemidega lähteriikides," leiab Kallas.

Siiski heitis Kallas rändeleppele ette teatavat naiivsust. Ta märkis, et kuigi suur osa leppe põhimõtetest on kantud humanismist ja inimõiguste alusväärtustest, on tänane globaalne reaalsus rahvusriikide konflikt ressursside pärast ja selle konflikti kese ei ole Euroopas, nii nagu ta oli möödunud sajandil ja mis lahendati inimõiguste raamistiku loomisega.

"Tänane ressursside konflikti kese on Aafrikas ja Aasias ja seal ei ole inimõiguste paradigma juurdunud, mistõttu jääb see tekst enamuse nende riikide inimestele ja juhtidele vaid sõnakõlksuks. Jään skeptikuks, et meil õnnestub inimõiguste paradigmast lähtuvalt globaalse rände probleeme lahendada," rääkis Kallas.

Samuti võiks Kallase hinnangul olla leppes suurem fookus rände lähteriikide probleemidele.