"Välisilm": Brexiti-lepe on tekitanud Londonis poliitilise tormi ({{commentsTotal}})

Foto: AFP/Scanpix

Euroopa Liiduga heaks kiidetud Brexiti esialgne lepe tõi neljapäeval Londonisse poliitilise tormi, mis laastas valitsust ja on löönud kõikuma ka peaminister Theresa May tooli. Mis toimub ja kuidas edasi, uuris "Välisilm".

May pidi kohe tormama kaitsevallile, et tõestada leppe sisukust ja vajalikkust - parlamendisaadikutele kinnitas ta korduvalt, et lahkumislepe ja selle kõrval ka poliitiline deklaratsioon tulevikusuhetest kaitseb brittide töökohti, julgeolekut ja riiklikku ühtsust.

"See, milles me eile kokku leppisime, ei ole lõplik lepe. See ei ole. See on esialgne kokkulepe, mis kinnitab, et lahkume Euroopa Liidust rahulikult ja korrektselt 29. märtsil. Lepe paneb paika tulevikusuhte, mis on meie riigi huvides," rõhutas ta.

Theresa May saatis Donald Tuskile eelmise aasta 29. märtsiks kuueleheküljelise lahkumisprotsessi algatamise kirja. Kuuest leheküljest sai nüüdseks 585 lehekülge, kuid see on ajutine - ja nagu artikkel 184 ütleb - täpsem suhe, mis saab kaubandusest, julgeolekust, inimeste liikumisest Euroopa Liidu ja saareriigi vahel pärast 29. märtsi, selgub üleminekuperioodi ajal, mis kestab vaid 2020. aasta lõpuni.

Naerutuju muutus pahameeleks ja lausa nõudmiseks, et Briti peaminister peaks tagasi astuma või vähemalt peaksid konservatiivid ta välja vahetama. Lisaks parlamendis esinemisele otsustas ta tulla ajakirjanike ette ja anda vastuseid neid painanud küsimustele. Taandumise kohta oli tal vastus olemas, sest riigi juhtimine ei olegi kerge töö.

"Juhtimine tähendab õigete, mitte kergete otsuste langetamist. Peaministrina on minu ülesanne tagada lepe, mis järgib Briti rahva hääletust. See lepe seda teebki, lõpetades vaba liikumise, tagades, et me ei saada enam igal aastal suuri summasid Euroopa Liidule, lõpetades Euroopa Kohtu jurisdiktsiooni. Aga kaitseb ka töökohti, inimeste eluviisi, julgeolekut ja Suurbritanniat kui liitriiki. Usun, et see lepe tagab kõik selle, mis on riigi huvides. Kas kavatsen seda lõpuni vedada? Jah," sõnas May.

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse nooremteadur Piret Kuusk leidis, et tulemusi saab olla kolm. "Esimene on see, et mustand võetakse vastu. Teine on see, et ei võeta vastu ja minnakse raske Brexiti poole ehk Suurbritannia lahkub ilma leppeta. Kolmas on see, et tehakse teine referendum uuesti. See oleneb sellest, mis tulem on, sellest sõltub ka peaminister May positsioon. Siiamaani on peaminister püsinud võimul ähvardusega, et kui tema peaks lahkuma, et siis tulevad võimule leiboristid eesotsas [Jeremy] Corbyniga,"

"Seda lepingut, kui see ka sõlmitakse selle nädala lõpuks, mis on lõplik tähtaeg seatud, et viimased parandused veel tehakse, et seda Briti parlament ei ratifitseeri ja siis jäävad kõik otsad lahti. Toimub mingisugune üleminekuperiood. Ma ei usu, et õigus on neil, kes väidavad, et Suurbritannia lahkumine toob kaasa tohutu kaose ja ei usu ka neid, kes ütlevad, et Suurbritannia lahkumine on riigile kasulik ja nad hakkavad suhteid arendama kolmandate riikidega, Commonwealthi riikidega Briti Rahvaste Ühenduse riikidega. Et ka neil ei ole õigus. Minu arvates need suhted jäävad enam-vähem sarnaseks nagu nad on praegu," rääkis omakorda majandusdoktor Ivar Raig.

Euroopa välissuhete nõukogu vanemteadur Anthony Dworkin arvas, et esimesel hääletusel kukub Brexiti lepe läbi. Valikuvariante eriti ei ole, sest konservatiivide seas pole eriti tugevat liidrit, kes võiks vedurit vedada ning isegi kui vahetataks May välja, siis probleemid ei muutu. Dworkini sõnul kavatseb põikpäine Briti peaminister kavatseb lepingu esitada veel teist korda, päris viimasel minutil, lootuses, et hirm Euroopa Liidust valusalt väljakukkumise pärast teeb oma töö. Kõige suurem nö tundmatus on võimalus, et pärast esimest parlamendihääletust läheb lepe rahvahääletusele.

"Peamine takistus on, et nii konservatiividele kui leiboristidele ei meeldi mõte lubada rahvale anda õigust Brexit tagasi kutsuda. Aga teisalt, kui toimub rahvahääletus, siis võib tekkida olukord, et miks mitte seda võimalust pakkuda. Kui pakud valikut, kas see lepe või leppeta, siis miks mitte pakkuda ka võimalust jääda EL-i. Kui toimub referendum, siis on vaja artikkel 50 pikendust ajaks, kui seda organiseeritakse ja läbi viiakse, ning EL peab nõustuma ajapikendusega, kui referendum toimub," ütles Dworkin.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: