Kristina Kallas põhjendas vastuolulist plakatit Eesti lõhestatusega
Eesti 200 esimees Kristina Kallas ütles teisipäevasel pressikonverentsil, et erakond tahtis avalikkuses segadust külvanud eestlasi ja venelasi vastandavate plakatitega juhtida tähelepanu "segregatsioonile" Eesti ühiskonnas ega pidanud niisugust kampaaniat ebaeetiliseks.
Esmaspäeva varahommikul ilmusid Tallinnas Hobujaama trammipeatusesse eesti- ja venekeelsed plakatid kirjaga "Siin ainult eestlased" ning "Siin ainult venelased". Kelle reklaamiga tegu, plakatitelt ei selgunud, kuid hiljem tuli välja, et tegu on erakonna Eesti 200 valimisreklaamiga.
Kallas küsis, miks oli inimestel nii valus neid plakateid vaadata ja mis neis niivõrd ehmatas.
"Me lubasime teile, et räägime asjadest ausalt, räägime päris probleemidest, mis Eesti ühiskonnas on. Eile tõime välja ühe väga olulise ja valusa probleemi, mis on 28 aastat lahendamata. Lõhestatus on väga tõsine Eesti ühiskonna probleem," lausus Kallas.
"Visaku esimesena kivi see, kes ütleb, et see pole tõsi. Meie lapsed käivad eri koolides ja lasteaedades, me töötame eri kollektiivides, elame eri linnaosades, vaatame eri telekanaleid, meil on eri kangelased, isegi uut aastat võtame vastu eri kellaaegadel. Kui see pole lõhestatus, siis mis see on," lisas ta ja märkis, et eesti ja vene lapsed peaksid koos mängima, õppima ja pühi tähistama.
Kallas nimetas kampaaniat peegliks, mis tõi selle valu välja, ning leidis, et see on probleem, mis tugevalt meie ühiskonna alustalasid kõigutab.
"Ma vabandan nende Eesti inimeste ja avalikkuse ees, kellele see Eesti lõhestatuse probleemi väljatoomine eile haiget tegi, aga Eesti 200 eesmärk on, et tulevikus poleks meil kellelegi põhjust ega alust selliseid plakateid üles riputada," ütles erakonna juht. "Me teame, et kui oleme nii haavatavad selle ühe väikese plakati peale, siis meil on probleem, mis teeb meid nõrgaks, ja see on väga tõsine julgeolekuprobleem."
Küsimusele, kas tegu ei olnud ebaeetilise kampaaniaga, mis näitab valmisolekut odava populaarsuse nimel Eesti rahvuslik julgeolek ohtu seada, vastas Kallas küsimusega, kas odav populaarsus on see, kui seltskond inimesi tõuseb püsti ja näitab, mis on Eesti ühiskonna valukoht. Tema sõnul oli ka erakond ise tekkinud reaktsionist üllatunud.
"Kui ütlete, et trumbid mängiti kätte Venemaale, siis seda tehakse juba sellega, et 28 aastat on see probleem lahendamata olnud. Sellega seatakse ohtu Eesti julgeolek juba viimased 28 aastat," leidis Kallas.
Tema hinnangul on Eestis probleem "segregatsiooniga", etnilisel pinnal on ka suur palgalõhe ning lisaks on "segregatsioon" ka geograafiline.
"Kui me ei julge Eestis sellest teemast rääkida, kartes, mis Venemaa arvab, siis ei hakka me seda probleemi kunagi lahendama, sest ei julge sellest rääkida," lausus Kallas, kelle väitel keeldutakse probleemist järjepidevalt rääkimast.
Erakond peab lahenduseks seda, et eesti ja vene lapsed käiksid ühes koolis, haridussüsteem oleks eestikeelne, kuid toetataks ka venelaste ning näiteks ukrainlaste emakeele arengut.
Eesti 200 liikmete tagasiside kampaaniale on Kallase sõnul olnud seinast seina - oli nii pahaseid inimesi kui neid, kes pidasid seda positiivseks.
"Eile oli väga pikk ja valus päev meile kõigile, aga selleks, et hakata selle probleemiga tegelema, on vaja see valu korra ära tunda," sõnas ta.
Esialgu plaanis erakond hoida plakateid üleval kaks päeva, kuid kui nähti, kuidas ühiskond üle kees, vahetati need kiiremini välja.
Küsimusele, miks Eesti 200 venelastele haiget tegi, uuris Kallas vastu, kas erakond tegi haiget või näitas kogu Eesti ühiskonnale tema nägu kõrverpeeglist. "Kas inimesed võisid haiget saada? Jah, ja ma vabandasin, aga meil ei olnud teist valikut."
Kallase sõnul tegi reklaamikampaania algusest lõpuni erakond, mitte mõni reklaamibüroo. Kampaania maksumuseks nimetas ta umbes 3000 eurot.
Reinsalu: Eesti 200 kampaania õhutab vaenu
Justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL) kirjutas Kristina Kallasele saadetud avalikus kirjas, et erakonna plakatikampaania õhutab rahvustevahelist vaenu, mis võimaldab Venemaal propagandasõjas luua Eestist väärkuvandeid.
Lisaks sõnas ta, et Eesti 200 pikk plaan tähendab eesti rahvusriigi, seejärel aga eesti rahva kui riigirahva lõppu.
Toimetaja: Karin Koppel