Trammipeatusesse üles pandud plakatid jagavad ooteala justkui kaheks, millest ühel on eesti- ja venekeelsed plakatid kirjaga "Siin ainult eestlased" ning teisel eesti- ja venekeelsed plakatid kirjaga "Siin ainult venelased". Muud teksti peale üleskutse küsimuste korral helistada ei ole. Seejuures erinevad kahel plakatil toodud numbrid teineteisest.

Eestikeelsel numbril helistades teatab moonutatud häälega meeshäälne automaatvastaja, et 3. märtsil toimuvad riigikogu valimised, kus "tema" kandideerib ning rõhutab, et "meie, eestlased, peame kindlasti kokku hoidma; vaata kindlasti, et sa seisad õigel poolel", seejuures jätab automaatvastaja ütlemata, kes see "mina" on, kelle poolt hääletama peaks.

Venekeelsel numbril helistades kordub sama tekst vene keeles, ainult et eestlaste asemel on juttu venelastest, kes peavad kindlasti kokku hoidma ja vaatama, et seisavad õigel poolel.

Plakatitel tellija andmeid ei ole. Veidrad plakatid on tekitanud palju pahameelt ja küsimusi nii eesti- kui ka venekeelses sotsiaalmeedias, kus seda valdavalt vaenu õhutamiseks nimetatakse.

Õhtul oli ilmunud plakatite peale kleebised tekstiga: "Erinevad keeled, üks rahvas."

Õhtul ilmusid plakatitele kleebised tekstiga: "Erinevad keeled, üks rahvas." Autor: ERR

Reklaamipinna haldaja JC Decaux oma provokatiivse sisuga plakatid tellinud kliendi nime ei avalda ning hoidus ka suulise kommentaari andmisest.

"Plakatite "Siin ainult eestlased" ja "Siin ainult venelased" tellijat ei ole lepingu järgi võimalik täna avaldada. Eraldi etappidena avalikustatud reklaami osas on tellija andmete avaldamisnõude kohaldamiseks erisätted - neid kohaldatakse 15. päevast reklaami esimese etapi avalikustamisest arvates," saatis JC Decaux Eesti tegevjuht Kristiina Sepp oma kirjalikus kommentaaris.

Politsei ei kavatse kampaaniasse sekkuda.

"Praegu on poliitiline välireklaam lubatud ning selles osas reklaamile piiranguid ei ole. Välireklaamile kehtivad põhinõuded on paika pandud reklaamiseaduses ning järelevalvet nende üle, sh headele tavadele ja kommetele vastavuse üle, teeb valla- või linnavalitsus, kelle territooriumil reklaam on," teatas PPA pressiesindaja Tuuli Härson.

Politseist kinnitati, et kohalik omavalitsus peab juba täna teadma, kes on plakatite tellija. Tallinna ettevõtlusameti hinna ja tarbijakaitse osakonna juhataja Aave Jürgen teatas aga ERR-i päringu peale, et neil ei ole teavet, kes on reklaami tellija.

Politseile esitatud täpsustavale küsimusele, kas nad reklaamis vaenu õhutamist ei näe, vastas Härson: "Politsei ja prokuratuuri hinnangul ei saa sellist reklaami käsitleda karistusseadustikus sätestatud vaenu õhutamisena, mistõttu politsei süüteomenetlust plakatite kohta ei alusta."

Vaenu õhutamiseks nimetab seadus tegevusi, millega avalikult on kutsutud üles vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundiga, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale.

Vastavalt seadusele peab JC Decaux avalikustama plakati tellija alates 23. jaanuarist, mil saab läbi reklaamiseaduse lubatud kahenädalane peiteperiood. Pärast selle perioodi lõppu, kui tellija nimi saab avalikuks, on politseil võimalik otsustada, kas tegemist on poliitilise välireklaamiga või mitte.

Kallas tunnistab kirjas parteikaaslastele plakatite tellimist

Ametlikult kinnitamata andmetel tellis plakatid Eesti 200, mille esimees Kristina Kallas teeb teisipäeval pressikonverentsil ka meediale avalduse.

Esmaspäeva õhtul lekkis Eesti 200 erakonna siselisti kiri, milles partei juht Kristina Kallas tunnistab, et skandaalsed Hobujaama plakatid on Eesti 200 omad, kirjutab Delfi.

"Eesti 200 püstitas täna Tallinna kesklinna ühe plakati. Mida tegi üks plakat, kus ühiskonna lõhestatus meile ausalt trammipeatuse näite varal ette näidati? Eesti inimeste ette tõsteti ühiskonna peegel - näidati, mis meil ühiskonnas on valus koht. Reaktsioonid näitasid just seda, et on valus," kirjutas Kallas.

"Kui meil kõigil oli nii valus seda vaadata, nagu täna oli, siis hakkame selle probleemiga tegelema. Lõpetame üks kord selle paralleelmaailmades ja erinevate võimalustega ühiskonnas elamise ära. Loome ühtsed lasteaiad ja koolid kõikidele Eesti lastele, et nad saaksid koos käia ka ühistel pidudel ja töötada ühistes töökollektiivides ja elada ühistes linnaosades," lisas ta.

Kallase sõnul pannakse teisipäeva hommikuks üles uued plakatid, kus Eesti 200 kutsub üles looma ühtset haridussüsteemi. "Kell 10 oleme kutsunud oma kontorisse ajakirjanikud, kellele me edastame oma sõnumi - Eesti ühiskonna lõhestatus on probleem ja meie üks suurimaid väljakutseid on see probleem lähimal ajal ära lahendada."

ERR saatis esmaspäeva päeval mitmele Eesti 200 juhatuse liikmetele ja pressiesindajale küsimusi, kas reklaamplakatite taga on nemad, ent kõik küsitletud ignoreerisid päringuid ja kõnesid ning põiklesid vastamisest kõrvale, samuti jätsid ümber lükkamata oma seose reklaamiga.

Kaja Kallas: eestlaste ja venelaste vahel pole selliseid lõhesid nagu Eesti 200 näidata tahab

Reformierakonna esimees Kaja Kallas viitas Facebookis, et reklaamikampaania on tellinud Eesti 200, kes varem ise on teisi parteisid nn Vene kaardi kasutamise eest kritiseerinud.

"Eesti 200 juhid on oma varasemates sõnavõttudes korduvalt kritiseerinud teisi erakondi n-ö Vene kaardi kasutamise eest. Ometi alustasid nad oma valimiskampaaniat just sellise provokatsiooniga. Tuleb paraku tõdeda, et Eesti 200 puhul kehtib tõdemus - käitu minu sõnade, mitte tegude järgi," kommenteeris Kallas.

Tema hinnangul ei ole tegelikkuses eestlaste ja venelaste suhetes selliseid lõhesid nagu Eesti 200 oma valimiskampaaniaga näidata soovib. "Oleksin oodanud uue erakonna juhtidelt sisukamat algust. Valimisvõitluses ei tohi ära unustata ka Eesti pikka vaadet!"

Raivo Aeg: Eesti 200 on ilmselt kiirust ületanud ja võssa pannud

Isamaa liige Raivo Aeg tõi sotsiaalmeedias välja, et Venemaa kasutab niisugust reklaamitrikki ära.

"Eesti 200 on ilmselt kiirust ületanud ja võssa pannud. Reklaami mõte on kedagi kõnetada ja tähelepanu tõmmata. Kas Eesti 200, mis on ennast valimistel seadnud sotside põhikonkurendiks, oma venelaste ja eestlaste lahterdamise sõnumiga jõudis eesmärgile, saame teada kahe kuu pärast," kirjutas ta.

"Isegi kui Eestis paneb see reklaamitrikk heal juhul vaid õlga kehitama, on kindel see, et Venemaa propagandamasin ei lase ühtegi head võimalust raisku minna. Halenaljakas on see, et seda ei osanud ette näha üks erakonna arhitekt ja endine kaitseminister Margus Tsahkna ja erakonna esimees Kristina Kallas, kes TÜ Narva kolledži juhina peaks olema suisa spetsialist eesti-vene integratsiooni teemal," lisas Aeg.

Mitme poliitiku hinnangul lõhestab reklaamikampaania ühiskonda

Vabaerakonna esimehe Kaul Nurme hinnangul on Tallinna tänavapilti ilmunud reklaamid lõhestavad ning ohustavad Eesti riiklikku julgeolekut ja kodurahu.

"Pole vahet, kas tegemist on rumala nalja, kultuuriprojekti või provokatiivse valimisreklaamiga, igal juhul on see granaadi viskamine lõkkesse," ütles Nurm.

Nurm lisas, et Vabaerakonna hinnangul said "Eesti natsionalistlike banaanivabariikide sekka paigutajad enda pahatahtlike väidete toetuseks süsteemse materjali, ühe või teise rahvustundega eriti tundlikus suhtes olevad kodanikud said tõsise emotsionaalse laengu ja üldine, riigikogu valimiste eel niigi habras ühiskondlik üksmeel sai tugeva hoobi".

Vabaerakonna liige Andres Herkel tõi välja, et reklaamplakatitel võib olla mitu negatiivset tagajärge.

"Esiteks, vaieldamatult tähendab niisuguses tonaalsuses tehtud reklaam – ka juhul, kui sellele ei järgne mõni selgitav või ümber pöörav happy end – seda, et ühiskonna polariseerimine on saanud veel ühe tugeva impulsi. Teiseks, sellisele reklaamile tekib väga lihtsalt rahvusvaheline negatiivne kajastus, sest siin on väga lihtne luua ajaloolisi paralleele. /.../ Kolmandaks, Eesti valimiseelse debati kvaliteedi lööb selline reklaam igal juhul alla. /.../ Neljandaks, ilmselt risustatakse meie vaidlusruumi peagi taas sellega, mis on reklaamivallas lubatav ja kus on sõnavabaduse piirid," selgitas Herkel.

Keskerakonna liige, Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid nõustub Nurme ja Herkeliga.

"Segregatsioonile viitav reklaam lõhestab ühiskonda ja solvab siin elavaid vene inimesi ning vene kogukonda hingepõhjani ning on täiesti vastutustundetu," märkis ta Facebookis.

Ta märkis, et kui kampaania taga on Eesti 200, siis peaks partei selle eest vabandama ja eemaldama reklaami kohe.

"Kui selle taga on tõesti Eesti 200 ja neil on soov sellega juhtida tähelepanu eesti ja vene koolide eraldatusele, siis tuleb kindlasti hukka mõista poliitika tegemine läbi provokatsiooni. Palun vaadake korraks sellele reklaamile läbi vene kogukonna silmade. Kuidas teie end tunneksite?" kirjutas ta.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liige Jaak Madison kirjutas Facebookis, et tema hinnangul on Eesti 200 kampaania FSB poolt heaks kiidetud.

"Ütlesin juba mitu kuud tagasi, et Eesti 200 seltskonna, eriti nende juhi sm Kallase tegevust peaks hoolikalt KAPO uurima. Täna sai see väide kinnitust, kui nad organiseeritult viisid ellu arvatavasti FSB poolt heakskiidetud kampaaniat."

Ilves: valimised pole NO99 teater

President Toomas Hendrik Ilves võrdles sotsiaalmeedias reklaamikampaaniat NO99 teatri projektidega ning oli kriitiline selle välja mõelnud reklaamibüroo suhtes.

"Valimised pole NO99 teater. Vallandage oma reklaamibüroo," kirjutas Ilves.

Valimised pole NO99 teater. Vallandage oma reklaamibüroo.

— toomas hendrik ilves (@IlvesToomas) January 7, 2019

Mäggi: reklaamikampaanias peabki särtsu olema

Riigihalduse minister, Keskerakonna liige ja suhtekorraldusfirma Powerhouse üks omanikest Janek Mäggi kommenteeris "Ringvaates", er reklaamikampaanias peabki särtsu olema.

"Kõik reklaamikampaaniad ei saa alata nii igavalt kui algab "Kevade" raamat: "Kui Arno isaga koolimajja jõudis...". Seal peabki särtsu olema. Kindlasti sinna tuleb jätk. See on kindlasti võib-olla hoopis teise pointi välja pakkuv," rääkis ta.

"Ja ega see ei ole ainuke koht. Kui me tuleme näiteks Vene Föderatsioonist või mõnest teisest Schengenisse mittekuuluvast maast, siis seal on ka Euroopa Liidu kodanikud ja mittekodanikud. Sellist liigitamist näeme mujal ka, nii et ootame ikka lõpu ära," lisas ta.

Mäggi sõnul ta ise sellist reklaamikampaaniat ei teeks. Samas rääkis ta esmaspäeval Keskerakonna liikme Yana Toomiga, keda Mäggi sõnul selline reklaam ei solva.

Mäggi sõnul on reklaamid välja pannud erakond soovinud saada tähelepanu ja selle eesmärgi täitnud. "Arvan, et eks kõik erakonnad võitlevad tähelepanu pärast meeletult. Kõik inimesed, kes on selle reklami taga, on selle tähelepanu saanud ja eesmärgi täitnud."

Seda, et selline reklaamikampaania võib kahjustada Eesti mainet, Mäggi ei usu.