Rain Kooli tõdes "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et kõik küll räägivad Eesti 200 kampaaniast, kuid igasugune tähelepanu ei ole siiski hea tähelepanu.

"Eesti 200 on praegu vast eriti oma võtte vangis seetõttu, et varem on ju püütud profileeruda teatud mõttes asjatundja- ja teadmispõhise erakonnana. Ja nüüd selline suhteliselt alatu võte... no ei ole väga hea toon. /-/ Ma ei tea, miks nad seda tegid. Võib-olla nad kartsid, et neist jääb liiga kuiviku mulje," arutles Kooli.

Ta sõnas, et eestivenelastega seotud probleemid tõesti eksisteerivad, kuid mitte nii teravalt nagu Eesti 200 püüdis näidata.

"Meil on teatud palgalõhe eestlaste kasuks võrreldes eestivenelastega, eestivenelastel on mõnevõrra kehvem olukord tööturul, meil on ka eraldi haridussüsteem... aga kui me mõtleme sellele, kuidas teemale läheneti, siis konstruktiivseid lahendusi on pärast seda algust sellelt erakonnalt väga raske tõsiselt võtta," rääkis ajakirjanik.

Rain Kooli juhtis siiski tähelepanu ka sellele, et Eesti 200 võimalike valijate taluvus "šokiteraapia" suhtes on ehk kõrgem kui teistel gruppidel.

"Kui me vaatame viimast erakondade toetusuuringut, siis on kolm sellist rühma, mis Eesti 200 märkimisväärselt palju toetavad: 18-24-aastased noored, kõrgharidusega inimesed ja Ida-Virumaa elanikud. Nende valijagruppide taluvus sellise rabava kampaaniaalguse suhtes võib olla keskmisest mõnevõrra kõrgem. Nii et ma ei ole valmis praegu kuulutama, et Eesti 200 tulistas endale jalga – või mis veel hullem, meelekohta – ja nende jaoks ongi nüüd nendel valimistel kõik läbi," kommenteeris ta.

Samas tõdes Kooli, et kui Eesti 200 lootis, et pärast nii šokeerivat avapauku on võimalik rahvusteemal argumenteeritult ja tasakaalukalt edasi arutleda, siis erakond eksis.

"Nii need asjad ei käi tänapäeva ühiskonnas. Sotsiaalmeediaühiskond reageerib hästi kiiresti, hästi emotsionaalselt. /-/ Ja ainus asi, mida praegu tunnetuslikult mäletatakse, on ikkagi need provotseerivad, apartheidilaadsed tooted, mida me nägime, mitte kogu järgnenud seletus."