Euroopa Liit kehtestab Kertši rünnaku eest Venemaale uued sanktsioonid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1550503140000 | amCalendar}}
Foto: AP/Scanpix

Euroopa Liidu välisministrid leppisid esmaspäeval Brüsselis põhimõtteliselt kokku sanktsioonide kehtestamises Vene ametnikele, kes olid seotud rünnakuga Ukraina mereväelaste vastu Kertši väinas.

Euroopa Liidu välisministrid saavutasid kohtumisel poliitilise kokkuleppe kehtestada täiendavad sanktsioonid Kertši väina sündmustega seotud isikutele, mis jõustuvad peale kohustuslike protseduuride läbimist EL-i sees, teatas välisministeeriumi pressiesindaja Sandra Kamilova.

Sanktsioonid otsustati kehtestada vastuseks 25. novembril toimunud rünnakule, kui Vene piirivalve ja eriüksuslased hõivasid Aasovi merel Kertši väinas kolm Ukraina mereväe laeva ja vangistasid nende meeskonnad. Venemaa on seni keeldunud 24 Ukraina mereväelase vabastamisest ning neid hoitakse Moskvas eeluurimisvangistuses, kus neid ootab kohus.

Detsembris kutsusid EL-i liikmesriikide liidrid Venemaad Ukraina mereväelasi vabastama, ähvardades vastasel juhul uute meetmetega. "Euroopa Ülemkogu nõuab kõigi kinnipeetud Ukraina meremeeste viivitamatut vabastamist, samuti arestitud laevade tagastamist ning kõikidele laevadele vaba läbipääsu Kertši väinast. EL on valmis võtma meetmeid, et veelgi tugevdada oma toetust, eeskätt Ukraina mõjutatud piirkondadele," öeldakse 13.-14. detsembri ülemkogu järeldustes.

Esmaspäevasel Euroopa Liidu välissuhete nõukogu osalenud välisminister Sven Mikser rõhutas, et julgeolekuolukord Ukrainas pole aastate jooksul paranenud. "Selle valguses peame me eelmise aasta lõpus toimunud Kertši väina sündmustele reageerima konkreetse vastusega," sõnas välisminister pressiteate vahendusel. "Sanktsioonid on vajalik vahend Venemaa suhtumise mõjutamiseks ning seega soovime laiendada sanktsioone ka neile, kes on Kertši väinas toimunu eest vastutavad," rõhutas Mikser.

Diplomaatiliste allikate varasema info kohaselt on sanktsioonid suunatud kaheksa isiku vastu, kellel keelatakse Euroopa Liitu sisemine ja kelle varad külmutatakse.

Aasovi mere juhtumit nähakse EL-i vahendatud Minski rahuleppe, mida toetasid 2014. aastal nii Moskva kui Kiiev, avaliku rikkumisena.

Euroopa Liit on praegu kehtestanud Krimmi annekteerimisega seoses sanktsioonid 164 venemaalasele ja ukrainlasele, kelle seas on ka president Vladimir Putini lähikondlased.

Eesti koos teiste Balti riikide ja Poolaga olid ühed aktiivsemad Aasovi rünnaku eest uute sanktsioonide nõudjad, kuid ettepanek ei saanud koheselt kõigil liikmesriikide toetust.

Mogherini: Venemaa ei paku võimalusi sanktsioonide leevendamiseks

Kohtumisele saabunud Euroopa Liidu välispoliitika juht Federica Mogherini ütles, et Venemaa ei paku võimalusi sanktsioonipoliitika leevendamiseks.

"Me soovime näha positiivset muutust ja me oleme valmis ümber mõtlema, aga praegu näeme me pigem vastupidist. Näha on rohkem negatiivset arengut ja kuni see jätkub, arvan ma, et liikmesriigid toetavad üksmeelselt sanktsioone, nii olemasolevaid kui ka võimalikke uusi," kommenteeris Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Federica Mogherini.

Välisministrid andsid uutele sanktsioonidele oma heakskiidu, nende sisu enne juriidilist jõustumist ei avalikustata. Küll on aga juba eelnevalt ajakirjandusse lekkinud info, et tegu on sanktsioonidega kaheksa Venemaa kodaniku vastu.

"Aktuaalne kaamera" küsis, kas Euroopa Liit jõudis sanktsioonideni koos USA-ga ja tänu USA-le.

"No Euroopa Liit oma sanktsioonipoliitikas muidugi on iseseisev, aga kahtlemata me otsime võimalikult suurt üksmeelt Ameerika Ühendriikidega. Me teame, et on juhtumeid, kus Ameerika Ühendriikide sanktsioonid on ulatuslikumad või katavad teistsugust isikute ringi kui Euroopa Liidu omad, aga loomulikult on oluline, et kogu demokraatlik maailm tegutseks koordineeritult," kommenteeris Eesti välisminister Sven Mikser.

Lisaks Ukraina ja Venemaa teemale arutasid välisministrid veel olukorda Venezuelas ja Süürias.

Euroopa Liidu jaoks on ühelt poolt küsimus, mis saab Süüriast edasi, ja teiselt poolt, kuidas saada hakkama Euroopa Liidu kodanikest võitlejate-džihadistidega ja nende perede-lastega, kes ise oma koduriiki naasta tahavad või kes tuleb sealt vangidena ära tuua, nagu säutsus varem USA president Donald Trump.

Üks riik, kust on pärit palju välisvõitlejaid, on Belgia. "Me Belgias oleme otsustanud tuua tagasi alla 10-aastased lapsed nii kiiresti kui võimalik ja seejärel analüüsida iga juhtumit ükshaaval," sõnas Belgia välisminister Didier Reynders.

"See jääb iga riigi enda pädevusse, aga ma pakkusin liikmesriikidele meie võimalusi, kuidas selles küsimuses tegevusi koordineerida," lisas Mogherini.

Toimetaja: Mait Ots, Laur Viirand, Epp Ehand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: