Trumpi ja Kimi kõrgete panustega teine kohtumine üheksa kuu jooksul lõppes neljapäeval Hanois plaanitust mitu tundi varem kokkuleppeta ja ühisavalduseta, kuid lubadusega kõnelusi jätkata.

Bolton ütles telekanali CBS saates, et Trumpi suutmatust saavutada Pyongyangilt lubadusi oma tuumaarsenali hävitamise kohta tuleks pidada "eduks, sest president kaitses ja edendas Ameerika riiklikke huve".

Julgeolekunõuniku sõnul on tuumadesarmeerimiskõneluste peamine tüliõun see, kas Põhja-Korea aktsepteerib seda, mida Trump nimetab "suureks kokkuleppeks" - täielik tuumarelvitustamine. Kõik, mis jääb sellest allapoole, "oli meie jaoks vastuvõetamatu", lisas ta.

"Seega jäi president oma seisukohale kindlaks, ta ei andnud midagi ära. Ta süvendas oma suhet Kim Jong-uniga. Ma ei pea seda üldsegi mitte läbikukkumiseks, kui kaitstakse Ameerika riiklike huve," sõnas Bolton.

Mõlemad pooled süüdistasid kõneluste ummikusse jooksmises teineteist. Trumpi sõnul nõudis Pyongyang kõigi sanktsioonide tühistamist, mida USA ei saa teha.

Põhja-Korea välisministri sõnul tahtis Pyongyang aga vaid mõne meetme leevendamist ja kõigi Yongbyoni kompleksi tuumarajatiste sulgemine on riigi parim ja lõplik pakkumine.

"Mõnikord tuleb minema kõndida ja see oli üks neid kordi," ütles Trump pärast kohtumist ajakirjanikele ja lisas, et tahab "teha asja parema meelega õigesti kui kiiresti".

Reedel pärast Washingtoni naasmist ütles USA president, et tema suhe Kimiga on "väga hea".

"See, mida president Trump püüdis teha, oli uurida, mis on nende jaoks laiemalt võimalik," lausus Bolton CBS-ile, lisades, et presidendi hinnangul on kokkuleppe jätkuvalt võimalik.

"Kim Jong-un ütles seda ise meie eelmisel kohtumisel. Me peame selle kokkuleppe saavutamiseks läbi käima palju etappe. Kohtumine Hanois oli üks neist," sõnas riikliku julgeoleku nõunik.

Bolton kordas USA positsiooni, et Washington aitaks Põhja-Koreal majanduslikult edeneda, kui riik pühendub täielikule tuumavabadusele ja sulgeb oma keemia- ja bioloogiliste relvade programmid.

Trumpi tabas kodumaal kriitikatorm pärast seda, kui ta ütles sellenädalase tippkohtumise järel Vietnamis, et usub Kimi sõnu, mille kohaselt ei teadnud too, mis Otto Warmbieriga kinnipidamiskohas juhtus.

"Loomulikult pean ma Põhja-Koread vastutavaks Otto väärkohtlemise ja surma eest," kirjutas Trump Twitteris pärast seda, kui Warmbieri pere oli teda teravalt kritiseerinud.

22-aastane Warmbier suri mitu päeva pärast seda, kui ta oli 2017. aasta juunis Põhja-Koreast koomaseisundis Ühendriikidesse saadetud.

Warmbier mõisteti Põhja-Koreas 15 aastaks sunnitööle propagandapostri varastamise eest.

"President on öelnud väga selgelt, et peab Otto Warmbieriga juhtunut barbaarseks ja vastuvõetamatuks," sõnas Bolton CBS-ile.

"Parim, mida Põhja-Korea saaks praegu teha, on esitada täielik selgitus temaga juhtunu kohta," ütles nõunik.

USA ja Lõuna-Korea teatasid ööl vastu pühapäeva kevadiste ühisõppuste Foal Eagle ja Key Resolve lõpetamisest, kuid lubasid jätkata väikesemate ühisõppustega.

Sammu eesmärk on aidata kaasa tuumarelvitustamiskõnelustele Põhja-Koreaga.

Bolton ei omistanud telejaama CNN saates esinedes otsusele suurt tähtsust.

"Uut otsust pole langetatud. President tegi otsuse õppuste kohta eelmise aasta suvel ja need on endiselt jõus," ütles julgeolekunõunik.

USA esindajatekoja luurekomitee esimees Adam Schiff kritiseeris teravalt Boltoni väidet Trumpi ja Kimi kohtumise edukusest, nimetades seda "silmapaistvaks läbikukkumiseks".

"President andis päris palju ära sellele tippkohtumisele minemisega, Kim Jong-uni prestiiži suurendamisega maailmaareenil, sõjaväeõppustest loobumisega eelmisel tippkohtumisel midagi vastu saamata," ütles Schiff telekanalile CBS.

Esindajatekoja demokraat põhjendas seda presidendi ja tema personaliga, kes ei ole sellisteks läbirääkimisteks valmis.