Hanoi kohtumises nähti jätku juunikuisele ajaloolisele Singapuri tippkohtumisele ning loodeti, et tuumadesarmeerimisprotsessiga minnakse edasi.

"Kodu- ja välismaa üldsus tunneb kahetsust ja süüdistab USA-d, et tippkohtumine lõppes kokkuleppeta," teatas Põhja-Korea ametlik uudisteagentuur KCNA.

Kohtumise ootamatu lõpu järel süüdistasid pooled nurjumises teineteist.

Põhja-Korea meedia ütles vahetult pärast kohtumist vaid seda, et Pyongyang ja Washington otsustasid jätkata "produktiivset" arutelu tuumadesarmeerimise üle.

Ajaleht Rodong Sinmun avaldas esiküljel foto kätlevast Kimist ja Trumpist.

USA: Põhja-Korea tuumadesarmeerimine on võimalik Trumpi esimesel ametiajal

USA usub endiselt, et Põhja-Korea "lõplik ja täielikult tõendatav" tuumadesarmeerimine president Donald Trumpi esimese ametiaja lõpuks 2021. aasta jaanuaris on võimalik, ütles kõrge Ühendriikide ametnik neljapäeval hoolimata asjaolust, et viimane tippkohtumine Kim Jong-uniga lõppes tulemusteta.

Ametiisik kinnitas, et Washington kavatseb küsida Pyongyangilt selgitusi, mis on kaugmaarakettide stardipolügooni taastamise eesmärk, lisades, et Ühendriigid ei ole jõudnud "konkreetsele järeldusele, mis seal seal toimub".

USA väljendas varem neljapäeval valmisolekut konstruktiivseks dialoogiks Pyongyangiga, kuigi ekspertide hinnagul näib Põhja-Korea Sohae kaugmaarakettide katsepolügoon olevat naasnud "tavapärasele töörežiimile".

Hiina pidas USA-Põhja-Korea tippkohtumist tähtsaks sammuks

Vietnamis eelmisel nädalal toimunud USA ja Põhja-Korea tippkohtumine oli tähtis samm Korea poolsaare tuumarelvitustamise suunas, ütles Hiina välisminister reedel.

USA presidendi Donald Trumpi ja Põhja-Korea liidri Kim Jong-uni kõnelused "väärivad täit tunnustust", lausus Wang Yi Hiina kummitemplist parlamendi iga-aastasel kohtumisel.

Ta ärgitas mõlemat riiki kannatlikkusele ning tõi esile, et mitut poolsaare ümber käivat vaidlust "ei saa lahendada üleöö".

Hiina on Põhja-Korea põhiliitlane ning peamine energiatarnija ja kaubanduspartner. 

Soul tahab Lõuna-Koreas viibiva USA sõjaväe kulusid rohkem katta

USA suursaadik Harry Harris ja Lõuna-Korea välisminister Kang Kyung-wha allkirjastasid reedel kokkuleppe, millega kasvab Souli rahaline panus riigis viibivatele USA vägedele.

Pärast mitut nurjunud kõnelusvooru leppisid riikide delegaadid veebruaris kokku, et Lõuna-Korea maksab 2019. aastal USA vägede kohaloleku eest 1,04 triljonit vonni ehk 924 miljonit dollarit. Eelmisel aastal oli summa 830 miljonit dollarit.

President Donald Trump püüdis survestada Souli panust suurenama, mis pani Lõuna-Korea muretsema, et Ühendriigid võivad oma 28 500 sõdurit välja viia, kui korealased nõudmist ei täida.

Reedel allkirjastatud kokkuleppe peab heaks kiitma Lõuna-Korea parlament.

Soul: Põhja-Koreas põhjustas nõrga maavärina kaevandustegevus

Põhja-Koreas tuvastatud nõrga maavärina põhjustas tõenäoliselt kaevandustegevus, teatas Lõuna-Korea ilmaagentuur reedel. 

Maavärin magnituudiga 2,1 tuvastati neljapäeval regioonis Lõuna-Korea piiri lähistel, ütles Lõuna-Korea anonüümseks jäänud ametnik meteoroloogiaametist. 

Raputus oli tõenäoliselt inimtekkeline ja selle põhjuseks peetakse plahvatust kivisöekaevanduses.

Regioon asub kaugel Põhja-Korea kirdeosast, kus Pyongyang katsetas kuut tuumapommi kuni 2017. aastani. Põhja-Korea õhkis tunnelid tuumakatsetusaladel mullu, kui asuti suhteid soojendama Washingtoni ja Souliga.