Valitsus püüab jõuda selle tähiseni, ehkki kulutuste tõstmine ei ole saavutatav üleöö, ütles kantsler Angela Merkeli järel CDU uueks juhiks saanud Kramp-Karrenbauer ajalehes Frankfurter Allgemeine Zeitung (FAZ) pühapäeval ilmunud intervjuus, mida osundas Deutsche Welle. Kramp-Karrenbauer sai eelmisel nädalal Saksamaa kaitseministriks Ursula von der Leyeni järel, kes kinnitati Euroopa Komisjoni järgmiseks juhiks.

NATO riigid leppisid juba 2014. aastal kokku eesmärgiks tõsta kõigi liitlaste kaitsekulud kahe protsendinin SKT-st ning seda on korduvalt väga jõuliselt nõudnud USA president Donald Trump. Kramp-Karrenbauer ütles usutluses FAZ-le, et Saksamaa peab tõesti liikuma selles suunas ning lubas tõstatada selle teema "ministri ja parteijuhina" kabinetis ja koalitsiooninõukogus.

Paremtsentristide juhi sõnu kritiseeris esmaspäeval valitsuskoalitsiooni väiksema partneri sotsiaaldemokraatide (SPD) tegevjuht Thorsten Schäfer-Gümbel, kes ütles väljaandele Redaktionsnetzwerks Deutschland, et valitsus on järgmise aasta eelarvekava kokku leppinud, sealhulgas ka Bundeswehri kulud ja see teema ei ole enam päevakorras. Teised sotsiaaldemokraatide juhid olid idee suhtes veelgi kriitilisemad. SPD peasekretär Lars Klingbeil ütles Funke meediagruppi kuuluvatele ajalehtedele, et partei ei luba Donald Trumpil dikteerida Saksmaa sõjaliste kulutuste suurust. "Ma olen üllatunud, et proua Kramp-Karrenbauer selle debati nii ruttu uuesti avas," ütles Klingbeil ning lisas, et seda küsimust on koalitsioonis korduvalt arutatud ja SPD jaoks on teema päevakorrast maas.

Saksa rohelised, mis on küsitluste kohaselt tõusmas riigi populaarseimaks parteiks, teatasid samuti, et nad ei toeta Kramp-Karrenbaueri plaani. "Me vajame funktsionaalset armeed, mis esmajärjekorras ei sõltu rahast," ütles roheliste kaasesimees Robert Habeck ringhäälingule ZDF. Tema hinnangul peaks kaitseminister relvajõud enne puhastama ning alles siis võiks rääkida eelarvest.

Saksamaa rahandusministeeriumi kava kohaselt kerkiksid Saksamaa kaitsekulud sellel aastal 1,37 protsendini SKP-st, kuid hakkaksid siis taas keskpikas plaanis langema. NATO on aga seadnud eesmärgiks, et iga liikmesriik kulutaks riigikaitsele aastaks 2024 kaks protsenti SKT-st. Saksa kaitsekulude tõstmine selle tasemeni tähendaks rohkem kui kümne miljardi euro lisandumist riigi relvajõududele.