Eesti on kaitsekulude suhteliselt suuruselt NATO kolmas riik ({{commentsTotal}})

NATO ja Eesti lipp.
NATO ja Eesti lipp. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti kaitsekulud on NATO ülevaate kohaselt tänavu eeldatavalt 2,13 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT), millega Eesti on alliansi kolmas riik. Kaitsekulude suuruselt ühe inimese kohta on Eesti 29-liikmelises alliansis kümnes.

Ameerika Ühendriigid kulutavad tänavu riigikaitsele 3,42 protsenti SKT-st, Kreeka 2,27 protsenti ja Eesti sarnaselt Ühendkuningriigiga 2,13 protsenti SKT-st, selgub teisipäeval avaldatud NATO liitlaste kaitsekulude ülevaatest.

Eelmisel aastal olid Eesti kaitsekulud hinnanguliselt 2,0 protsenti SKT-st 2017. aastal 2,03 protsenti, 2016. aastal 2,07 protsenti ja 2015. aastal 2,02 protsenti. Aasta enne seda jäid Eesti kaitsekulud alla NATO soovitavat kahe protsendi piiri, olles 1,93 protsenti SKT-st.

Eesti kaitsekulud kasvavad tänavu võrreldes eelmise aastaga 9,98 protsenti, eelmisel aastal tõusid need 2,57 protsenti, 2017. aastal 2,55 protsenti, 2016. aastal 6,11 protsenti, 2015. aastal kasvasid võrreldes 2014. aastaga 7,12 protsenti. Eesti kaitsekulude reaalkasv aastatel 2014-2019 on 31,48 protsenti.

Kaitsekulud ühe inimese kohta on Eesti 2019. aastal 429 dollarit, Euroopa liitlaste keskmine on 486 dollarit, USA-l 2072 dollarit, mis kokku teeb NATO keskmiseks 1045 dollarit inimese kohta. Eestist suuremad kaitsekulud ühe inimese kohta on NATO-s veel Norral (1308 dollarit), Ühendkuningriigil (979), Taanis (760), Prantsusmaal (709), Hollandis (655), Saksamaal (591), Kanadas (569) ja Luksemburgis (552). Leedu kaitsekulud ühe inimese kohta on 336 dollarit, Lätil 325 ja Poolal 296 dollarit.

Eesti on ka väga lähedal teise NATO seatud eesmärgi täitmisele - eraldada vähemalt 20 protsenti kaitsekuludest varustusele. Eesti kulutab tänavu varustuse soetamisele 19,37 protsenti oma kaitsekuludest, 20 protsendi piiri ületab 16 liitlasriiki. NATO mediaantase on 21,9 protsenti kaitsekuludest varustusele.

Personalikuludeks läheb Eesti kaitsekuludest tänavu 34,33 protsenti, infrastuktuurile 5,63 protsenti ja muudeks kuludeks 40,67 protsenti

NATO riikide liidrid otsustasid 2014. aastal Walesis peetud tippkohtumisel püüelda selle poole, et 2024. aastaks ületaks nende kaitsekulud kahe protsendi taseme SKT-st. Tänavu ületavad seitsme liitlase - USA, Kreeka, Eesti, Ühendkuningriigi, Rumeenia, Poola ja Läti - kaitsekulud kahte protsenti SKT-st. Leedu kaitsekulud järgmisena on tänavu eeldatavalt 1,98 protsenti SKT-st.

Alliansi kaitsekulud on nominaalselt kasvanud alates 2016. aastast, kui need olid kokku 913 miljardit dollarit ja ületasid eelneva aasta taset 18 miljardiga. Tänavu peaks NATO riikide kaitsekulud olema 984 miljardit, sealhulgas USA kaitsekulud eraldi 685 ning Euroopa riikide ja Kanada kaitsekulud kokku 299 miljardit dollarit.

Eesti selle aasta kaitsekulud peaksid olema jooksevhindades 669 miljonit dollarit (585 miljonit eurot). Eestist vähem kulutavad kaitseks Montenegro (92 miljonit dollarit), Albaania (198), Luksemburg (391), Sloveenia (581). Läti kaitsekulud on tänavu 724 ja Leedul 1084 miljonit dollarit.

Kolmapäeval algab Brüsselis NATO peakorteris alliansi kaitseministrite kohtumine, kus Eestit esindab kaitseminister Jüri Luik.

Toimetaja: Mait Ots



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: