"Ainus asi, mis eemaldab Eesti Vene kindralite valikute seast on see, kui Soome on NATO liige," nentis ta väljaande Talouseläma teatel.

Wahlroosi arvates tuleks just seetõttu rääkida ka NATO-liikmesust, mitte seepärast, et kardetaks, et Venemaa ründab Soomet.

Soome valimisdebatil räägitakse olulistest majandusteemadest vähe

Ka praegune valimisdebatt on pankuri arvates viltu läinud, sest tema sõnul tuleks rohkem rääkida, kuidas saada Soome tööstusvaldkonna investeeringuid.

"Me oleme keset valimiskampaaniat, eeldaks justkui, et meil on tohutu hulk valikuid ette pandud. Võiks arvata, et räägitakse sellest, kuidas ehitatakse Soome heaolu ja majanduslikku kasvu. Keegi ei paista selle üle arutlevat," märkis Wahlroos.

"Me oleme nüüd olnud rõõmsad paariprotsendilise majanduskasvu üle pärast kümmet sellist aastat, mil majandus ei kasvanud üldse. Soome SKP ei kasvanud aastatel 2007-2017 üldse ja see on jahmatav asi. Põhjus on selles, et tööstus ei investeeri Soome, kui uus tuumaelektrijaam ja Äänikoski tselluloositehas välja jätta," selgitas ta. "

Wahlroosi sõnul moodsast juhtust digimajanduse teemal ei piisa. "On selliseid illusioone, et digimajandus toodab heaolu. Digimajandus on tähtis, kuid soomlastele see tööd ei anna."

Pankur juhtis tähelepanu Silicon Valleyle, kus on palju netirikkureid, kuid kogu muu piirkonna elanikkond on koduabilised ja aednikud, kellest suur osa räägib hispaania keelt. "See ei ole Soome. Digimajandusega käivad kaasas äärmuslikud erisused tootlikkuses. Kui me tahame arendada Soomet , kui kohta, kus kõigil on hea, tuleb meil investeeringute eest hoolitseda. Siia ei tehta investeeringuid, kui tööturgu paindlikumaks ei muudeta. Me vajame ka sotsiaalhoolekande reformi ja eelkõige suurt maksukoormuse langetamist. Need on asjad, millega tuleks parlamendivalimistele minna."

Wahlroos võrdles ka Soome ja Rootsi majanduse arengut ja juhtis tähelepanu sellele, et aastatel 2005-2015 suutis Rootsi majanduskasvu tagada, Soome mitte. Ning Rootsis viisid majanduskasvu toetavaid reforme läbi nii sotsiaaldemokraatide kui ka paremtsentristide valitsused.

Turumajandusel on läinud hästi, demokraatial eriti mitte

Lisaks Soomele avaldas Wahlroos arvamust ka maailma majanduse ja demokraatia olukorrast.

"Turumajandus on olnud suur edulugu ja tekitanud uskumatus ulatuses rikkust. Demokraatia jälle - sellel ei ole nii hästi läinud. See on metsik, kui palju suurem on olnud majanduskasv riikides, kus ei ole demokraatiat. Euroopas on majanduskasv olnud aeglasem kui kuskil mujal," rääkis ta.

Maailma majanduse jaoks on kriitilise tähtsusega kahe riigi - USA ja Hiina - majandus. Hiina majanduskasv on aeglustunud ning selle ulatuse kohta pole isegi kindlaid andmeid. Wahlroos sõnas, et mõnede realistlikumate raportite kohaselt võib Hiina majanduskasv olla pigem nelja protsendi juures, kuigi Hiina on ametlikult teatanud umbes kuueprotsendilisest majanduskasvust.

Võtmeküsimuseks on, kas jätkub USA majanduskasv, mis on Wahlroosi arvates osaliselt ka president Donald Trumpi teene. "Trumpi on lihtne kritiseerida, tema viis suhelda on eripärane. Temas on siiski huvitav, empiiriliselt märgatav detail: ta on andnud hulga valimislubadusi ja on teinud seda, mida on lubanud - teinud maksureformi, alustanud uuesti kõnelusi NAFTA leppe asjus ning alustanud läbirääkimisi Hiinaga."

"Trump võidab järgmised presidendivalimised, kui tema vastaskandidaat on tsentrist vasakul," prognoosis Soome pankur.

Brexit on "uskumatu supp", kuid London City jääb alati London Cityks

Brexiti kohta ültes Wahlroos, et paljud on sellest teemast tüdinud.

"Ma olen palju olnud Inglismaal, see on uskumatu supp. Kõik on selle vastu huvi kaotanud. Ise olen olnud Brexiti asjus olnud kogu aeg valel arvamusel," tunnistas ta.

Samas on ta enda sõnul siiski optimistlik. "Maailm on elanud tollimüüride ja takistustega suurema osa ajast. Ka leppeta Brexit ei too kaasa hullumeelsust: sünniksid praktilised lahendused. London City saab alati olema London City."

Wahlroosi sõnul on Brexiti puhul suuremaks probleemiks see, et see on kogu Euroopa Liidu rööpast välja ajanud. Samas on EL-i suund olnud tema arvates vale juba pikemat aega. "Euroopa Liiduga on üritatud teha liiga palju viisil, mis on vastuolus sellega, mida inimesed tahavad."

Tema sõnul peaks EL naasma sinna, kus ta algselt oli: piirkond, mille eesmärgiks oli rahu ja kapitali ning inimeste vaba liikumine, kuid mitte midagi rohkem.

"EL tuleb uuesti tasakaalu viia ja see protsess on käimas. Suurim väljakutse on see, et üha rohkem riike on EL-is seetõttu, et saab sealt netotulu. Ida-Euroopa ja Vahemere riigid on euroopalikud väärtuste suhtes ükskõiksed. See tekitab pingeid, mis on olnud seal juba pikemat aega," lausus Wahlroos.

Wahlroosi on peetud üheks olulisemaks kaasaja Soome ettevõtjaks ning Helsingin Sanomat on varem oma analüüsis leidnud, et tegu on mehega, kellel on Soome börsiettevõtete juhatustes kõige rohkem mõjuvõimu. Samuti on ta tuntud aktiivse osalejana poliitilises ja ühiskondlikus diskussioonis.

Veebruaris tehti teatavaks, et Wahlroos lahkub kevadel Põhjamaade suurima pangakontserni Nordea nõukogu esimehe kohalt. Käesoleval aastal 67-aastaseks saav Wahlroos on olnud Nordea nõukogu liige aastast 2008 ja esimees aastast 2011. Nordea nõukogu esimehe kandidaadiks esitatud Sampo kontserni tulevane tegevjuht Torbjörn Magnusson.

Sampos on Wahlroos olnud nõukogu esimees 2009. aastast saadik ja metsatööstuskontsernis UPM-Kymmene Oyj alates 2008. aastast. Nordea arengut kavatseb ta endiselt jälgida Sampo nõukogu esimehena.