Kes on kes europarlamendi esikandidaatide debatil? ({{commentsTotal}})

Euroopa Parlamendi istung
Euroopa Parlamendi istung Autor/allikas: Euroopa Parlament

Kolmapäeva õhtul peetakse Euroopa Komisjoni presidendiks pürgivate kandidaatide teledebatt, milles on esindatud kuus Euroopa poliitilist perekonda. ERR.ee annab lühiülevaate väitluses osalevatest esikandidaatidest.

Euroopa Parlamendi suurima jõu, Euroopa Rahvapartei (EPP), esikandidaat on sakslane Manfred Weber. Saksa Kristlik-Sotsiaalse Liidu (CSU) liige Weber (sündinud 1972) omandas inseneri kraadi Müncheni ülikoolis, 29-aastaselt valiti ta Baieri liidumaa parlamenti, kust ta 2004. aastal pääses Euroopa Parlamenti. Weber on olnud CSU juhtkonnas alates 2009. aastast ning ta on aktiivne Saksamaa katoliiklaste liidu juhatuses.

Euroopa Parlamendis on Weber tegutsenud valdavalt õigus- ja kodanikuvabaduste küsimustega. Weberit toetab Saksa kantsler Angela Merkel, kuid valdavalt europarlamendis tegutsenud poliitikuna on ta Saksamaal vähetuntud ning tema puuduseks Euroopa Komisjoni kui EL-i täitevorgani võimaliku juhina peetakse ka seda, et ta ei ole kunagi töötanud valitsuse liikmena. Weber on kritiseerinud Vene gaasifirma Gazprom kavandatavat gaasijuhtme Nord Stream 2 rajamist läbi Läänemere Saksamaale. Weber räägib saksa ja inglise keelt.

Euroopa Parlamendi suuruselt teise jõu, Euroopa Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (PES), esikandidaat on hollandlane Frans Timmermans, kes on hetkel Euroopa Komisjoni esimene asepresident ehk komisjoni mõjukuselt ja tähtsuselt teine liige. Timmermans (sündinud 1961) oli aastatel 2012–2014 Hollandi välisminister ja ta on olnud ka riigi Euroopa asjade minister. Timmermansil on magistrikraad Nijmegeni ülikoolis prantsuse kirjanduses, Prantsusmaal Nancy ülikoolis on ta lisaks õppinud ka Euroopa õigust. Hollandi relvajõududes ajateeniajana tegutses Timmermans sõjaväeluures ja julgeolekuteenistuses, tema erialaks oli venekeelsete sõjavangide ülekuulamine.

Ta töötas riigiametnikuna aastatel 1987 - 1998, misjärel alustas poliitikukarjääri. Välisministeeriumis töötades oli ta aastatel 1990 - 1993 Hollandi saatkonna asesekretär Moskvas. Aastatel 1998 - 2007 ning uuesti aastatel 2010 - 2012 oli ta tööpartei liikmena valitud Hollandi parlamenti. Timmermans valdab lisaks hollandi keelele vabalt veel prantsuse, inglise, saksa, vene ja itaalia keelt. Timmermans sai 2008. aastal Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi.

Praeguse Euroopa Parlamendi koosseisu suuruselt kolmanda fraktsiooni - Euroopa Konservatiivide ja Reformistide Liidu (ACRE) - esikandiaat on Tšehhi Kodanike Demokraatliku Partei (ODS) liige Jan Zahradil. Ta on sündinud 1961. aastal ja on saanud keemiku hariduse, poliitikasse sisenes ta Tšehhoslovakkia Sametrevolutsiooni ajal 1990ndate alguses. Aastatel 1990-1992 oli Tšehhoslovakkia föderaalassamblee liige, aastatel 1995-1997 Tšehhi peaministri Vaclav Klausi välispoliitika nõunik.

1998. aastal valiti ta Tšehhi parlamenti, mille liige ta oli kuni 2004. aastani, kui ta valiti Euroopa Parlamendi liikmeks. Zahradili poliitilise tegevuse suhtes on esitatud eetikateemalisi küsimusi, kuna ta on püüdnud mahendada europarlamendi suhtes kriitilis avaldusi Asebaidžaani inimõigusolukorra ja meediavabaduse kohta ning samasuguses käitumises on teda süüdistatud ka inimeõiguste kaitsega tegelevas Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees (ENPA). Zahradil oskab tšehhi, slovaki, inglise, saksa, vene ja poola keelt.

Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liitu (ALDE) esindab debatil Taani liberaal, Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik Margrethe Vestager. Sotsiaalliberaalse erakonna Det Radikale Venstre poliitik Vestager (sündinud 1968) lõpetas Kopenhaageni Ülikooli majandusteaduskonna ning juba 21-aastaselt alustas poliitilist tegevust, olles erinevatel juhtkohtadel oma erakonnas. Vestager juhtis Venstre parteid aastatel 2007-2014, aastatel 2001-2014 oli ta Taani parlamendi liige, aastatel 2011-2014 töötas ta valitsuses majandus- ja siseministrina ning teda peeti mõnel hetkel isegi mõjukamaks kui valitsusjuhti Helle Thorning-Schmidti.

Vestageri tegevust Euroopa Komisjoni konkurentsivolinikuna on meedias korduvalt väga kõrgelt hinnatud ning teda on nimetatud ka maailma kõige mõjukamaks monopolilõhkujaks. Vestager räägib taani, inglise ja pisut ka prantsuse keelt.

Euroopa Roheliste Erakonna (EGP) esikandidaat Ska Keller. Ida-Saksamaalt Brandenburgi liidumaalt pärit Franziska Maria "Ska" Keller (sündinud 1981) on õppinud islamistikat, turkoloogiat ja judaistikat Berliini Vabas Ülikoolis. Ta liitus Saksamaa rohelistega 2001. aastal, on olnud juhtkohtadel roheliste Brandenburgi liidumaa osakonnas. Keller valiti 2009. aastal Euroopa Parlamenti, tema teisel ametiajal 2014-2019 valiti ta juba roheliste saadikurühma asepresidendiks. Europarlamendis on ta tegutsenud kaubanduse teemadega ning Euroopa ja Türgi suhetega.

Samuti on ta osalenud korruptsioonivastastes protestiaktsioonides nii Euroopa Liidus kui ka konkreetsemalt Bulgaarias. Keller oli roheliste esikandidaat ka 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel.

Keller räägib lisaks saksa keelele vabalt ka prantsuse, hispaania ja inglise keelt ning mõnel määral ka türgi ja araabia keelt.

Euroopa Vasakpartei (EL) esikandidaat Nico Cué on sündinud (1956) kaevuri peres Hispaanis, kuid oma isa pagemise tõttu Franco režiimi eest Belgiasse kasvas ta üles Liège'i regioonis ning alustas poliitilist tegevust Belgia metallurgiatööliste ametiühingutes, mille peasekretäri kohalt ta tänavu lahkus.

Euroopa Vasakpartei moodustab ühe poole Euroopa Parlamendi Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete ja Põhjala Vasak-Roheliste fraktsioonist ning sellesse kuulub ka Eesti Ühendatud Vasakpartei.

Poolteist tundi kestva debati kolm põhiteemat on "Euroopa - mida see sisaldab minu jaoks?", "Keskkond" ning "Meie väärtused ja maailm".

See on ainus debatt, milles osalevad kõik Euroopa Komisjoni presidendiks pürgivad esikandidaadid.

Esikandidaate ja võimalikke esikandidaate on ka teistel Euroopa poliitilistel peredel, kuid mõned ei ole nende valimiseni jõudnud ja üks esikandidaat on ka vanglas. Nii ei jõudnud Euroopa Kristlik Poliitiline Liikumine (ECPM) ja Euroopa Demokraatlik Partei (EDP) kampaania alguseks oma esikandidaati selgitada, väidetavalt on Itaalia sisesminister Matteo Salvini väljendanud huvi saada Euroopa Rahvaste ja Vabaduse Liidu (MENF) esikandidaadiks, kuid pole ametlikult oma kandidatuuri esitanud, Euroopa Vaba Alliansi esikandidaat, katalaani poliitik Oriol Junqueras on aga Hispaanias separatismis süüdistatuna vangi pandud.

Euroopa Parlament soovib, et Euroopa Komisjoni presidendiks saaks enim hääli koguva fraktsiooni kandidaat, kuid mitte kõikide liikmesriikide valitsused ei ole sellega nõus. Komisjoni juhi nimetavad riikide valitsusjuhid Euroopa Ülemkogul kvalifitseeritud häälteenemusega, misjärel on europarlamendis vaja tema kinnitamiseks lihthäälteenamust.

Esikandidaatide protsessi kasutati esimest korda 2014. aastal, siis sai Euroopa Komisjoni presidendiks EPP esikandidaat Jean-Claude Juncker. Euroopa Komisjoni president võib selguda juuli lõpus, kui 26. mail valitud Euroopa Parlamendi uus koosseis peab oma teise plenaaristungi.

Debatti korraldab Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU), see algab Eesti aja järgi kell 22 ja seda saab jälgida ERR-i veebiküljel.

Vikerraadio saadet "Reporteritund", mis tegi ülevaate kolmest esikandidaadist, Manfred Weberist, Frans Timmermansist ja Margrethe Vestager, saab kuulata Vikerraadio kodulehel.

Toimetaja: Mait Ots



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: