Kohalik väljaanne Ekspres Jaroslawski avaldas oma veebilehel video ja fotod sellest, kuidas Pruchnikis poodi ülestõusmispühade puhul üles Juudast kujutav nukk. Hiljem peksid lapsed nukku kaigastega ning täiskasvanud lohistasid seda mööda tänavat. Lõpuks pandi nukk ka põlema, vahendasid BBC, Reuters, Independent, Associated Press jt.

Tähelepanuväärne on eelkõige see, et nuku välimuses paistsid silma selged viited ajaloolisele, sealhulgas juudivaenulikule stereotüübile - nukul oli suur kongus punane nina, must väike müts, tume habe ja ortodokssele judaismile omased kõrvade juurest alla rippuvad lokid.

Sarnane nö kohturituaal, kus karistatakse Jeesuse reetjaks olnud Juudast, on tõepoolest Poolas vähemalt 18. sajandist olemas olnud, kuid kaasajal pole selliseid üritusi üldjuhul enam korraldatud. Üheks põhjuseks, miks see komme on pärast Teist maailmasõda unustusse vajunud, seisneb just nimelt selles, et ajalooliselt oli sellel kombel sageli juudivaenulik varjund.

Kaasaegne katoliku kirik on selliste ürituste korraldamist tauninud ka juba nende üldise vägivaldsuse tõttu.

Pruchniki juhtumi mõistsid hukka nii juudiorganisatsioonid, roomakatoliku kiriku kohalikud juhid, Poola siseminister ning paljud tavakodanikud.

"Juudid on sügavalt häiritud, et on äratatud ellu see võigas keskaegne antisemitism, mis tõi kaasa kujuteldamatut vägivalda ja kannatusi," seisis Maailma Juudikongressi (WJC) avalduses. "Me loodame, et katoliku kirik ja teised institutsioonid annavad endast kõik, et ületada hirmutavaid eelarvamusi, mis häbimärgistavad Poola head nime."

Esmaspäeval mõistis juhtunu hukka roomakatoliku kirik Poolas. "Katoliku kirik ei talu vaenu avaldamist ühegi rahvuse, sealhulgas juutide vastu," rõhutas piiskop Rafal Markowski, kes vastutab kirikus judaismi dialoogi eest.

Pärast kiriku avaldust võttis omakorda sõna siseminister Joachim Brudzinski, kes nimetas Pruchnikis juhtunut "idiootseks pseudoreligioosseks" rituaaliks.

Palju poolakad väljendasid oma kriitikat sellega, et võrdlesid oma sotsiaalmeedia postitustes Pruchniki fotosid ajalooliste fotodega sarnastest sündmustest.

Teisipäeval teatas ringkonnaprokuratuur, et asub uurima, kas juhtumi puhul esines vaenuõhutamist käsitlevatele seadusesätetele vastavaid tegusid.

Poola ja Iisraeli vahel puhkes eelmisel aastal tõsine diplomaatiline tüli nn holokaustieelnõu pärast, millega võimupartei Õigus ja Õiglus (PiS) soovis vältida Auschwitz-Birkenau koonduslaagri nimetamist Poola koonduslaagriks ning tõrjuda süüdistusi, mille kohaselt aitasid paljud poolakad holokaustile kaasa.

Poola muutis hiljem seadust ja kõrvaldas sellest kriminaalkaristused ja rahatrahvid Poola süüdistamise eest.

Aprilli alguses pälvis Poolas tähelepanu ka juhtum, mille käigus põletati kolme katoliku presstri eestvedamisel jumalateotuses süüdistatud autorite raamatuid.