"Komandopunktis jälgis meie suur liider mitmete kaugmaarelvade tulistamist," kirjutati KCNA uudises.

KCNA ei täpsustanud relvatüüpi ja vältis sõna rakett kasutamist.

Neljapäeval tulistas Põhja-Korea Korea poolsaarest ida suunas kaks lendkeha, mille Lõuna-Korea tuvastas hiljem lühimaarakettidena. Raketid lendasid vastavalt 270 ja 420 kilomeetrit.

Lõuna-Korea ametnik ütles reedel, et Lõuna-Korea ja USA relvajõud on oma hinnangus ühel meelel, et neljapäeval väljatulistatud lendkehad oli raketid.

Põhja-Korea tulistas merre rakette ka laupäeval ja selles nähti riigi esimest raketikatsetust peaaegu pooleteistaastase vaheaja järel.

USA presidendi sõnul uuritakse tõsiselt Põhja-Korea raketitulistamisi

USA president Donald Trump ütles neljapäeval, et Põhja-Korea olukorda ja raketitulistamisi uuritakse väga tõsiselt.

"Me uurime seda asja praegu väga tõsiselt. Need olid väiksemad lühimaaraketid, aga keegi selle üle muidugi rõõmus ei ole," ütles Trump ajakirjanikele.

"Suhted jätkuvad, kuid eks me näeme, mis saab," lisas president.

Ekspert: Kim Jong-un soovib maailmale sõnumit saata

Stanfordi ülikooli Põhja-Korea ekspert Robert Carlin leiab, et riigijuht Kim Jong-un üritab uute raketikatsetustega maailmale sõnumit saata, vahendasid ERR-i teleuudised.

"Ta tahab näidata, et ta ei ole õnnelik. Tema arvates ei pööra ameeriklased ja lõunakorealased neile tähelepanu ja ta leiab, et see on viis, kuidas seda muuta. See võib püüda nende tähelepanu," nentis ta.

Möödunud kuul teatas Kim Jong-un, et USA-l on aega kuni aasta lõpuni, et muuta oma läbirääkimishoiakut. Vastasel juhul ei kavatse ta Trumpiga kolmandat korda kohtuda. Pärast eelmist tippkohtumist selgus, et probleemiks on sanktsioonid, millest USA peaks Põhja-Korea arvates täielikult loobuma.

USA hõivas Põhja-Korea kaubalaeva sanktsioonide rikkumisega seoses

USA justiitsministeerium teatas neljapäeval, et hõivas Põhja-Korea kaubalaeva majandussanktsioonide rikkumisega seoses.

Ministeeriumi info kohaselt on alust kasutatud kivisöe toimetamiseks Põhja-Koreast välja ja masinate toimetamiseks riiki.

Justiitsministeeriumi andmetel sooritati rahaülekanded aluse remondiks ja varustamiseks USA pankade kaudu nende teadmata, mis rikub Ühendriikide ja ÜRO kehtestatud sanktsioone.

Tegemist on ühe suurima Põhja-Korea kaubalaevaga.

Põhja-Korea vähendas halva saagi tõttu igapäevaseid toiduratsioone kõige madalamale tasemele ja võib olla rahvusvahelist abi saamata sunnitud seda veelgi tegema, hoiatas eelmisel reedel ÜRO oma raportis.

Umbes 10,1 miljonit põhjakorealast ehk 40 protsenti kogu elanikkonnast kannatab tõsise toidunappuse käes pärast viimase aastakümne halvimat saaki, ütlesid ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) ja Maailma Toiduprogramm (WFP) oma hinnangus.

ÜRO kahe organisatsiooni eksperdid külastasid Põhja-Koread 2018. aasta aprillis ja novembris, et hinnata toidujulgeolekut. Nad külastasid kolhoose, maa- ja linnapiirkondi ja toidujagamiskeskusi.

FAO ja WFP eksperdid ütlesid nüüd, et riiklik toidujagamissüsteem, millele toetub suur osa elanikkonnast, on olnud sunnitud alates jaanuarist vähendama igapäevaseid toiduratsioone 300 grammini inimese kohta. 2018. aasta jaanuaris oli see 380 grammi päevas.

Raportis hoiatatakse, et juunist oktoobrini võib Põhja-Korea olulise välisabi puudumisel neid ratsioone veelgi vähendada.

1990. aastatel suri Põhja-Koreas näljahäda tõttu sadu tuhandeid inimesi.