Ühendriikide välisminister Mike Pompeo tegi esmaspäeval viimasel hetkel teatavaks tehtud visiidi Brüsselisse, kus ta kohtus Euroopa Liidu välisministrite kohtumise kõrvalt oma Briti, Prantsuse ja Saksa ametivendadega.

Kui Pompeo eesmärgiks oli transatlantilise ühtsuse näitamine Iraani suunal, pidi ta pettuma, sest USA karmikäelist lähenemist kritiseerisid kõigi kolme Euroopa suurriigi välisministrid ja EL-i välispoliitikajuht Federica Mogherini.

USA välisminister jättis Euroopa kolleegidega kohtumise nimel ära esialgu kavandatud visiidi Moskvasse. Küll aga lendab ta teisipäeval Sotšisse kohtumisele Vene presidendi Vladimir Putini ja välisministri Sergei Lavroviga.

EL-i välisministrid arutasid esmaspäeval, kuidas vältida Iraani tuumaleppe kokkuvarisemist. EL on kinnitanud oma otsustavust päästa 2015. aastal sõlmitud lepe, mis lubab Teheranile tuumaambitsioonide piiramise eest sanktsioonide leevendamist. 

Iraan teatas eelmisel nädalal, et peatab pärast USA lahkumist leppest ja uute sanktsioonide kehtestamist osa oma leppe järgseid kohustusi. Iraani president Hassan Rouhani andis tuumaleppe ülejäänud osapooltele 60 päeva aega Teherani kaitsmiseks USA sanktsioonide eest.

Teherani ultimaatum tuli aasta pärast USA presidendi Donald Trumpi teadaannet Ühendriikide lahkumisest tuumaleppest. Washington kehtestas seejärel mullu augustis ja novembris kahes järgus Iraanile uuesti karmid majandussanktsioonid.

Washington on saatnud viimase nädala jooksul Iraani täpsustamata rünnakuohule viidates Pärsia lahele lennukikandja ja pommitajad B-52 ja saadab neile lisaks piirkonda ka Patriot-rakettide patarei ja dessantlaeva. 

Saksa välisminister Heiko Maas ütles, et Berliin "peab tuumalepet endiselt vundamendiks, millelt takistada Iraani tulevikus tuumarelvi hankimast ja me peame seda meie julgeoleku jaoks eksistentsiaalselt tähtsaks".

Maas ütles, et kasutas oma neljasilmakohtumist Pompeoga rõhutamiseks, et Saksamaa "on mures selle arengu üle ja pingete pärast piirkonnas ning ei soovi sõjalist eskalatsiooni".

Mogherini rõhutas esmaspäeval välisministrite kohtumisele saabudes, et dialoog on "ainus ja parim viis erimeelsustega tegelemiseks ja olukorra eskaleerumise ärahoidmiseks regioonis". 

"Toetame endiselt täielikult Iraani tuumalepet ja selle täies mahus elluviimist," sõnas Mogherini. "Meie jaoks on see peamine massihävitusrelvade leviku tõkestamise element nii piirkonnas kui ka kogu maailmas."

USA viimaste sammude kritiseerimisega liitus ka Prantsuse välisminister Jean-Yves Le Drian sõnumiga, et Washingtoni otsus karmistada Iraani-vastaseid sanktsioone Prantsusmaale ei sobi.

Briti välisminister Jeremy Hunt hoiatas kohtumisele saabudes "juhusliku konflikti" eest Pärsia lahel.

"Minu hinnangul vajame rahuperioodi, tagamaks, et kõik mõistavad, mida teine pool mõtleb ja kõige rohkem peame tagama, et me ei aseta Iraani tagasi tuumarajale, sest kui Iraan saab tuumariigiks, tahavad sama tõenäoliselt ka tema naabrid," sõnas Briti välisminister.

Mogherini juhtis esmaspäevase kohtumise kõrvalt Iraani tuumaleppe Euroopa osapoolte ehk E3 - Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa - kohtumist, et arutada võimalusi leppe säilitamiseks.

Kohtumisel arutati ka kolmiku eriotstarbelise arveldusmehhanismi INSTEX rakendamist, mille eesmärk on minna mööda USA sanktsioonidest. Süsteemi ei ole veel rakendatud, kuna Iraan pole rakendanud oma osa mehhanismist.

Moskva: Lavrov püüab kohtumisel Pompeoga Vene-USA suhteid kindlustada

Venemaa püüab välisminister Sergei Lavrovi läbirääkimisi tema USA ametivenna Mike Pompeoga kasutada võimalust mööda Moskva ja Washingtoni suhete stabiilsemaks muutmiseks, et panna paika edasine liikumissuund kõikides vaidlusalustes küsimustes,  ütles Vene asevälisminister Sergei Rjabkov esmaspäeval. 

Teisipäeval Sotšis kohtuva Lavrovi ja Pompeo aruteluteemadena mainis asevälisminister Venezuelat, Süüriat ja Ukrainat.

"Süüria asjas on hulk teemasid, mis nõuavad üksikasjalikku läbiarutamist. Loomulikult lähtume sellest, et põhjalikult võetakse ette ka Ukraina teema," ütles Rjabkov Interfaxile. 

Ta rõhutas: "Me arvame, et kõigis nendes suundades tegutseb praegune administratsioon kas meie huve eirates, mõningatel puhkudel omades olukorrast ebatäpset ettekujutust, või ei kuula Venemaa ettepanekuid piisaval määral."

"Seepärast on USA välisministri selles ametis esimene Venemaale tulek väga märgiline, ja me püüame eelseisvaid läbirääkimisi kasutada maksimaalselt ära selleks, et muuta suhete olukord mõnevõrra stabiilsemaks ja leida edasiliikumistee," sõnas Rjabkov. 

Venemaa tahaks mõista, kas Ühendriigid on valmis jätkama tööd kahe riigi suhetes siginenud "ummikute puhastamiseks", selgitas ta.

"Mis puutub välisministri homset Sotšis viibimist, siis meie jaoks oleks eelkõige tähtis mõista, kas USA administratsioon on valmis jätkama suhtlemist mitmesugustes küsimustes ja teemadel, kas see on valmis presidentide 3. mai telefonikõne vaimus tegelema meie suhete ummikute puhastamisega ja edasiliikumisteede otsimisega," sõnas Vene asevälisminister.

Ta rõhutas, et selgus selles küsimuses puudub.

"Me teame, kui palju vastaseid on Ühendriikides meiega suhete parandamise küsimuses ja me ei dramatiseeri seda, sest alati, kui sellised võimalused tekivad, läheneme oma teelõigule alati ausalt ja vastutustundlikult. Teeme selgeid ettepanekuid kõikidel teemadel, mis tekitavad meie suhetes raskusi, me kutsume ameeriklasi asju läbi rääkima," lausus Rjabkov.