Kolmapäeval saatkonna kodulehel avaldatud häireteatele eelnes Washingtoni eelmise nädala teade Iraanist ja tema käsilastest lähtuvatest uutest ohtudest ameeriklastele ja Ameerika huvidele Lähis-Idas.

Pühapäeval soovitas saatkond ameeriklasel suurenenud pingete tõttu Iraaki reisimist vältida.

"Iraagis tegutsevad aktiivselt arvukad terroristlikud ja mässulised rühmitused, kes ründavad regulaarselt nii Iraagi julgeolekujõude kui tsiviilelanikke," öeldakse reisihoiatuses.

"USA-vastased usurühmitused võivad kogu Iraagis ohustada ka USA kodanikke ja Lääne firmasid."

Möödunud aastal sulges USA protestide tõttu konsulaadi Lõuna-Iraagis Basra linnas, süüdistades iraanimeelseid mässulisi "kaudses tules".

USA välisminister Mike Pompeo tegi eelmisel nädalal ootamatu visiidi Bagdadi, et tugevdada sidemeid Iraagiga olukorras, kus valmistutakse avaldama "maksimaalset survet" Bagdadi liitlasele Teheranile.

Ta põhjendas visiiti Iraani vägede "tegevuse eskaleerumisega" ja ütles, et rünnakuoht on "väga spetsiifiline".

USA on saatnud Iraani täpsustamata rünnakuohule viidates Pärsia lahe piirkonda lennukikandja, pommitajad, dessantlaeva ja raketipatarei Patriot. Iraan on omakorda teatanud, et peatab mõnede endale mitmepoolse tuumaleppega võetud kohustuste täitmise.

Saksamaa peatas Iraagi sõdurite väljaõppe

Saksa sõjavägi peatas USA ja Iraani vahel tekkinud pingete tõttu Iraagi sõdurite väljaõppe, ehkki ei ole märganud ohtu oma sõjaväelastele, teatas valitsus kolmapäeval.

Berliini otsusest teatati pärast seda, kui USA välisministeerium oli andnud Iraaniga süvenenud pingete tõttu oma Iraagi diplomaatiliste esinduste mittehädavajalikule personalile korralduse riigist võimalikult ruttu lahkuda.

Saksa kaitseministeeriumi pressiesindaja Jens Flosdorff  ütles, et Saksamaa "orienteerub oma partnerriikide järgi, kes on selle sammu astunud".

Ta rõhutas, et otsest ohtu ei ole ning otsuse taga on hinnang üldisele julgeolekuolukorrale.

Saksamaal on Iraagis 160 sõdurit võitluseks äärmusrühmitusega ISIS. Neist 60 on Bagdadist põhjas asuvas baasis, kus treenitakse Iraagi sõdureid.

Flosdorff lisas, et põhimõtteliselt võib väljaõpe jätkuda juba mõne päeva pärast.

Pompeo sõnul ei taotle USA sõda Iraaniga

USA välisminister Mike Pompeo ütles teisipäeval, et Ühendriigid ei taotle Iraaniga sõda hoolimata pingetõusust kahe riigi suhetes.

"Me põhimõtteliselt ei taotle sõda Iraaniga," lausus Pompeo Venemaal Sotšis ühisel pressikonverentsil Vene välisministri Sergei Lavroviga.

USA välisminister lisas aga, et Washington "on teinud iraanlastele selgeks, et kui Ameerika huve rünnatakse, vastame me täiesti kindlalt kohasel viisil".

"Me ootame Iraanilt käitumist normaalse riigina," lausus Pompeo, viidates Teherani toetusele Jeemeni šiiamässulistele huthidele, kellega võitleb riigis USA liitlase Saudi Araabia juhitav koalitsioon.

Huthid "tulistavad rakette aladele, kus reisivad venelased ja ameeriklased. Need raketid võiksid lihtsa vaevaga tappa mõne venelase või ameeriklase", sõnas ta.

Vene välisministri sõnul kavatseb Moskva töötada selle nimel, et praegune olukord "ei viiks sõjalise stsenaariumini".

Iraani kõrgeim juht välistas sõja USA-ga

Iraani kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei ütles teisipäeval, et mingit sõda USA-ga ei tule, kuid välistas ka läbirääkimised.

Khamenei ütles kõnes riigiametnikele, et vastasseis islamivabariigi ja Ühendriikide vahel on meelekindluse proovikivi, mitte sõjaline kokkupõrge.

"Vastasseis ei ole sõjaline, sest mingit sõda ei tule. Ei meie ega nemad taotle sõda. Nad teavad, et see ei oleks nende huvides," vahendas Iraani kõrgeima juhi veebileht khamenei.ir tema sõnu.

"Iraani rahva selge otsus on osutada Ameerikale vastupanu," lausus islamivabariigi kõrgeim juht. "Selles vastasseisus on Ameerika sunnitud taganema...sest meie otsusekindlus on tugevam." 

Ajatolla välistas samas ka läbirääkimised USA-ga, nimetades neid mürgiks, sest ameeriklased tahavad võtta ära Iraani tugevused nagu raketid ja "strateegiline sügavus" regioonis. 

"Praeguse Ameerika valitsusega läbirääkimiste pidamine oleks kahekordselt mürgine...sest nad ei ole korralikud inimesed, nad ei jää millelegi kindlaks," lausus Khamenei, viidates Ühendriikide otsusele lahkuda 2015. aastal Iraani ja viie suurriigiga sõlmitud tuumaleppest. 

Ta heitis USA presidendile Donald Trumpile ette ka teadmatust Iraani olukorra suhtes. "Nende president ütleb igal reedel, et Teheranis korraldatakse meeleavaldusi riigi vastu. Esiteks, seda tehakse laupäeviti, ja teiseks, Pariisis, mitte Teheranis." 

Iraani kõrgeim juht ähvardas uraani rikastamisega

Riiklik uudisteagentuur IRNA aga edastas kolmapäeval ajatolla sõnad ka tuumaprogrammi kohta, mis on liidri esimene avaldus pärast Teherani teadet 2015. aasta tuumaleppe mõnedest kohustustest taganemise kohta.

Iraan ähvardab jätkata uraani rikastamist üle tuumaleppega lubatud 3,67 protsendi, kui 60 päeva jooskul ei saavutata uut tuumalepet.

Iraani ametnikud on öelnud, et nelja päeva jooksul on võimalik saavutada 20-protsendine rikastusaste. 

"20 protsendise rikastusastme saavutamine on kõige raskem osa," ütles Khamenei. "Järgmised sammud on lihtsamad."

Teadaolevalt ei ole Iraan varem uraani 20 protsendini rikastanud.

Briti kindral Iraagis ei tunne kõrgendatud Iraani ohtu

Iraagis ja Süürias tegutsev USA juhitav rahvusvaheline koalitsioon teatas teisipäeval, et selle väed ei tunne piirkonnas Iraanist lähtuvat kõrgendatud ohtu. 

"Iraani toetatud jõududelt Iraagis ja Süürias ei ole lähtunud kõrgendatud ohtu," ütles koalitsiooni pressiesindaja kindralmajor Chris Ghika USA kaitseministeeriumis telekonverentsi formaadis. 

"Ma ei ole näinud mingit muutust" Iraagi Iraani-meelse šiiitlike relvararühmituste liidu Rahvamobilisatsiooniväed (PMF) sõjalises hoiakus või paiknemises, sõnas Ghika. 

Tema sõnul on PMF laiapõhjaline rühmituste koalitsioon, millest paljud on kuulekad. Viimastel nädalatel aset leidnud pingetõusu taustal USA ja Iraani suhetes pole PMF-i rühmituste hoiak muutunud, lisas ta. 

Ghika eitas, et läheb oma seisukohaga vastuollu USA valitsuse kõrgete ametnike hiljutiste hoiatustega, mille järgi kavandab Iraan Pärsia lahe piirkonnas mingil kujul rünnakut, mis võib hõlmata Iraagis ja Süürias tegutsevate Ühendriikide vägede sihikule võtmist. 

"Ma ei arva üldse, et me käiksime kuidagi Valge Majaga teist jalga," ütles Briti kindralmajor.  "Kas ma olen ohu pärast mures? Ei, tegelikult mitte. Me rakendame selles maailma osas tegutsedes tervet rida vägede kaitsmise meetmeid, mis on praegu täiesti rahuldavad." 

Ghika sõnul on koalitsiooni missioon Iraagis ja Süürias suunatud äärmusrühmitusele ISIS, mitte Iraanile. 

"Minu käsud, direktiivid või planeerimisdokumendid ei hõlma Iraani, ta ei ole osa meie missioonist," ütles pressiesindaja. 

Netanyahu avaldas toetust Trumpi hoiakule Iraani agressiooni vastu

Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu avaldas teisipäeval toetust USA presidendi Donald Trumpi karmile hoiakule Iraani "agressiooni" vastu. 

"Iisrael ja kõik piirkonna riigid ning kõik riigid, kes püüdlevad rahu poole maailmas, peaksid seisma Ühendriikide kõrval Iraani agressiooni vastu," sõnas Netanyahu tseremoonial, millega märgiti aasta möödumist USA saatkonna avamisest Jeruusalemmas. 

"Peame jätkame Iisraeli riigi tugevdamist ja asendamatute liitlassuhete tugevdamist Ameerikaga," lausus Netanyahu oma kantselei teatel. 

USA on saatnud Iraani täpsustamata rünnakuohule viidates Pärsia lahe piirkonda lennukikandja, pommitajad, dessantlaeva ja raketipatarei Patriot. Iraan on omakorda teatanud, et peatab mõnede endale mitmepoolse tuumaleppega võetud kohustuste täitmise.

Iraani president Hassan Rouhani andis tuumaleppe ülejäänud osapooltele 60 päeva aega Teherani kaitsmiseks USA sanktsioonide eest.

Netanyahu reageeris eelmisel nädalal Iraani teadaandele lubadusega mitta lasta Teheranil tuumarelva hankida. Islamivabariigi väitel pole ta kunagi seda taotlenudki.

USA liitlased kardavad sõja puhkemist Iraaniga

USA liitlased kardavad, et Trumpi valitsuse agressiivne poliitika Iraani suunal ja väited Iraani kasvava ohu kohta võivad kogemata käivitada sõja.

USA sõjavägi lükkas teisipäeval tagasi Briti kindrali väljendatud kahtluse sellise ohu tõsiseltvõetavuse kohta.

President Donald Trump tõrjus samal ajal kuuldusi, et tema valitsus kaalub osana Iraani survestamise kampaaniast saata piirkonda üle  100 000 sõduri. Ent lisas samas: "Kas ma teeksin seda? Absoluutselt."

Pinged kerkisid veelgi kolmapäeval, kui USA teatas, et viib Bagdadi suursaatkonnast süvenenud pingete ja ohu tõttu ameeriklaste elule minema mittehädavajaliku diplomaatilise personali. 

USA ametnikud ei ole veel avalikult esitanud tõendeid oma väitele, et Iraanist kätkev oht on suurenenud.

Briti välisminister Jeremy Hunt ütles, et tema riigile valmistab muret tahtmatu konflikti puhkemise võimalus "keset eskalatsiooni, mida kumbki pool tegelikult ei taotle".

Teisipäeval viis Hispaania ühe oma fregati välja USA juhitud laevastikust, mis suundus Hormuze väina poole. Sellele järgnes Briti kindrali tavatu avalik sõnavõtt.

"Ei, Iraagis ja Süürias paiknevate Iraani toetusega vägede ohutase pole kerkinud," ütles kindralmajor Chris Ghika, kes on juhtival kohal USA juhitavas koalitsioonis, mis võitleb äärmusrühmitusega Islamiriik.

Ta lisas: "Iraagis ja Süürias on märkimisväärne hulk relvarühmitusi, kuid me ei näe neis praegu mingit suurenenud ohtu."

Hiljem samal päeval tõrjus USA keskväejuhatus Ghika väiteid ja teatas, et see läheb vastuollu sellega, mida piirkonnas tuvastatud on.

Keskväejuhatuse teatel tõstis koalitsioon kõigi teenistujate ohutaset Iraagis ja Süürias.

"Selle tulemusel on koalitsioon nüüd kõrgendatud valmisolekus ja me jätkame usutavate ja võimalik, et peatsete ohtude jälgimist USA vägedele Iraagis," teatas väejuhatus.