"Hiina on osa rahvusvahelisest korrast, kuid see kord, millest Hiina liidrid räägivad, ei ole sama, mis liberaalne rahvusvaheline kord," lausus Yang Hiina ja Lääne suhetele pühendatud paneeldiskussioonis.

Yang on Shanghai rahvusvaheliste uuringute ülikooli rahvusvaheliste suhete ülikooli abidekaan.

Hiina on tema sõnul läbi tegemas üleminekut piirkondlikust võimukeskusest globaalseks võimukeskuseks.

Yang märkis, et Hiina kaotas 1840. aastatel liidripositsiooni Kirde-Aasias ja on unustanud, kuidas suure vennana käituda. "Uue tegelikkusega kohanemine võtab aega," ütles ta.

Hiina ülikooli abidekaani sõnul on Läänes Hiina kohta palju väärarusaamu. "Kõik muretsevad meie pärast, kuid keegi ei räägi meiega," märkis ta.

Tulevane rahvusvaheline kord peaks olema globaalne ja põhinema ühisel konsultatsioonil, koostööl, jagatud huvidel ja vastutusel, lausus Yang.

"Me oleme kõik ühes paadis. Korratuse maailmas peame omavahel koostööd tegema," rääkis Yang.

Shanghai ülikooli abidekaani sõnul peab rahvusvaheline kord põhinema mitmepoolsusel, kuid ei tohiks olla mitmepooluseline.

Mitmepooluselisus tuletab Yangile meelde 19. sajandi suurriikide maailma.

Cheng: USA jaoks on Hiinaga seoses põhiteema intellektuaalne omand

USA valitsuse jaoks on suhetes Hiinaga põhiküsimus intellektuaalse omandiga seonduv, kuigi algselt oli juttu kaubandusbilansist ja valuutamanipulatsioonist, ütles mõttekoja Heritage Foundation teadur Cheng .

"Washington on vaadanud seda Hiina muutuvat lähenemist ja me oleme rohkem kui pisut häiritud," lausus ta.

"Administratsioon rääkis algul kaubandusbilansist ja valuutamanipulatsioonist, kuid seejärel on kõik keerelnud intellektuaalse omandi ümber," ütles ta.

Heritage'i teaduri sõnul on intellektuaalse omandi vargust ja tööstusspionaaži reguleerivad reeglid USA jaoks põhimõtteline küsimus.

Cheng möönis, et USA presidendi Donald Trumpi valitsus on lahkunud mitmest lepingust, kuid on teisest küljest on liitunud uutega. Ta tõi näiteks Põhja-Ameerika uue vabakaubanduslepingu (UNMCA)

Cheng avaldas kahetsust USA otsuse üle lahkuda Vaikse ookeani vabakaubanduslepingust (TPP). "President Obama näitas Obamacare´iga (tervishoiureformi seadus), et on valmis tegema kõik endast oleneva selle kongressist läbisaamiseks. TPP heaks ta seda ei teinud," sõnas ta.

Teaduri sõnul muretseb ta kõige rohkem selle pärast, et Ühendriigid ei toeta enam sajaprotsendiliselt vabakaubandust.

Cheng ütles ka, et Hiina lähtub 19. sajandi suveräänsuse mõistest, ja võrdles riiki 1870. aastate järgse Prantsusmaaga, mis püüdis saada tagasi kaotatud alad, piirid ja hiilguse.

Hiina tegutseb oma lähiümbruses sõjaliselt, kuid mida kaugemale minna, seda rohkem muutub väljakutse poliitiliseks, ütles ta.

"Hiinlaste jaoks on poliitiline sõjapidamine pehme võimu kõige kõvem vorm ja seda viiakse jõuliselt ellu. Sellega tegeleb ka Hiina rahvavabastusarmee poliitilise sõjapidamise haru," sõnas Heritage´i teadur. 

Teadur: Hiina ja USA on mõlemad erineval moel status quo võimud

Hiina ja USA peavad mõlemad end status quo võimudeks, küsimus on selles, kumma status quo peale jääb, lausus Cheng.

"Praegu on vastamisi Ameerika seaduse ülimuslikkusele toetuv 250-aastane status quo ja Hiina valitsemisele läbi seaduse toetuv 5000-aastane status quo," sõnas Cheng paneeldiskussioonis.

"Läänel ja Hiinal on väga erinevad minevikud. Euroopal ja USA-l on seaduse ülimuslikkuse (rule of law) traditsioon. Hiinas on ajalooliselt olnud seaduse kaudu või seaduse läbi (rule by law) valitsemine," sõnas Cheng paneeldiskussioonis

Teaduri sõnul on rahvusvahelised suhted Euroopas aastasadu toetunud jõudude tasakaalu põhimõttele. "Aasias pole jõudude tasakaalu kunagi olnud. Hiina on alati domineerinud ja teda on ümbritsenud vasallriigid. See on väga erinev arusaam rahvusvahelistest suhetest," lausus ta.