Taussig: üha autoritaarsem Hiina on kasutanud ära Lääne usalduskriisi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tiananmeni väljak Pekingis.
Tiananmeni väljak Pekingis. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Lääs on viimasel kümnel aastal teinud läbi usalduskriisi ning Hiina on samal ajal muutunud veelgi autoritaarsemaks ja laiendanud oma haaret välismaal, ütles mõttekoja Brookings Institution teadur Torrey Taussig pühapäeval Lennart Meri konverentsil.

"On kolm peamist katalüsaatorit, miks Hiinast lähtuv väljakutse on muutunud sedavõrd teravaks," lausus Taussig paneeldiskussioonil Hiina ja Lääne suhetest.

Taussigi sõnul ei puuduta esimene üldse Hiinat. "Viimase kümnendi jooksul alates finantskriisist oleme teinud läbi usalduskriisi. Ühiskondlikust lepingust valitsuste ja rahva vahel pole kinni peetud. Laiapõhjalist heaolu pole saabunud," ütles ta.

Tema sõnul on väga selgelt tunda demokraatlikku tagasiminekut.

"Teise faktorina ei ole Hiina samal ajal paigal seisnud. Ta on hakanud piirkonnas ennast üha jõulisemalt kehtestama ja on muutunud kodumaal autoritaarsemaks. Taristuprojekt "Üks vöönd, üks tee" ulatub nüüd Euroopa südamesse," ütles ta.

Hiina on Taussigi sõnul autoritaarne riik ja president Xi Jinpingi võimu kinnistamine 2017. aasta Kommunistliku Partei kongressil on tekitanud Läänes suurt muret. "Hiina võimudel on üha suuremad volitused oma kodanike iga sammu jälgimiseks," lisas ta.

"Mida tähendab see Hiina rollile. Kas ta hakkab käituma samamoodi nagu kompartei Hiinas?" küsis Brookingsi teadur.

Kolmas faktor on tema sõnul USA strateegiamuutus, mille keskmes on mitmetahuline võistlus Hiinaga. "Kogu USA välispoliitiline masin töötab nüüd suurvõimude rivaliteedi režiimil ja seda on olnud mitu aastat tunda."

Hiina kaasamise poliitika on selgelt lõppenud ja USA presidendi Donald Trumpi valitsus püüab kõigil rinnetel Hiinat tagasi tõrjuda, astudes vajadusel ühepoolseid samme, ütles Taussig.

"Euroopa ei ole selle vastu immuunne. Me püüame nende strateegiliste katalüsaatoritega toime tulla," lausus ta.

Taussig: Hiina-Vene lähedased suhted pakuvad mõlemale kindlust

Lähedased suhted Hiina ja Venemaale pakuvad mõlemale kindlust, et nad saavad ajada jõulist välipoliitikat ilma, et peaksid kartma vastulööki teineteiselt, ütles Taussig.

"Hiina-Vene koostöö on üha tõsisem teema Washingtonis. USA luurekoordinaator (DNI) tõi selle aprillis oma aruandes kongressile esimest korda välja," lausus ta.

Tema sõnul on Vene-Hiina kaubanduskoostöö üha tihedam ning riigid viivad läbi ka ühiseid sõjaväeõppusi, lisaks on Hiina presidendil Xi Jinpingil väga lähedased suhted Vene riigipea Vladimir Putiniga.

"See annab neile kindlust, et nad saavad tegutseda jõuliselt teineteiselt vastulööki kartmata. See on juhtumas arvestatava Lääne lõhestatuse ajal," lausus Taussig.

Brookingsi teaduri sõnul ilmestab see võimu geopoliilist nihet ja mõjutab kindlustunnet. "Välispoliitikas on tajul on väga tähtis roll," ütles ta.

"Hiina on tõusev võim, globaalne võim ja ta tegutseb kõigi lääneriikide majanduses. Samas ei arva ma, et neil on globaalne ambitsioon autoritaarsust levitada," sõnas Taussig.

Ilves hoiatas suure andmetöötlusvõimega autoritaarsete režiimide eest

Autoritaarsetele režiimidele omane mobiliseerumine, mis on digiajastul võimalik, võib viia suure andmetöötlusvõimega keskselt juhitud majandusega valitsemismudelini, ütles Eesti endine president Toomas Hendrik Ilves pühapäeval Lennart Meri konverentsil.

"Kõiki Nõukogude Liidu ja Kommunistliku Hiina kunagisi probleeme ei tule korrata. See võib töötada tõhusalt. Ma usun, et nad püüdlevad sinnapoole, et korjata massiivselt andmeid ühiskonna kontrollimiseks," ütles Ilves konverentsi lõpuvestluses Hiinale ja Venemaale viidates.

Ilvese sõnul on suur erinevus Facebooki-suguste suurte tehnoloogiafiramade suuremahulise andmekorje ja Hiina tegevuse vahel.

"USA süsteemis puudub valitsuseni viiv toru. Te ei näe nende andmete kasutamist inimeste vastu," ütles endine Eesti riigipea.

Kolmas mudel on tema sõnul Euroopa, kus andmekaitsereeglid on teistest palju karmimad.

Ilves: Hiina protestis minu kohtumise vastu Taiwani presidendiga

Ilves ütles pühapäeval ka seda, et Hiina esitas Eestile protesti tema kohtumise tõttu Taiwani presidendiga.

"Pidasin Taiwanil kõne digitaliseerimisest. Hiljem oli mul 45-minutiline vestlus Taiwani presidendiga digiteemadel," lausus Ilves konverentsi lõpuarutelus Tsai Ing-wenile viidates.

Hiina saadik Eestis läks Tallinnas välisministeeriumisse ja esitas selle poliitikadirektorile protesti, lausus endine riigipea.

"Talle öeldi, et Ilves on eraisik," sõnas ta.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: