Euroopa Komisjoni president Juncker ei taha Eestist ajutist volinikku saada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1559731500000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi/ERR

Peaminister Jüri Ratase üks lähimaid liitlasi, tema eelmise valitsuse majandus- ja taristuminister ning nüüdne Keskerakonna parlamendifraktsiooni esimees Kadri Simson (42) sai koduerakonna toetuse tõusta Euroopa Komisjoni voliniku ametisse Andrus Ansipi asemele, kes lahkub europarlamenti.

Keskerakonna, EKRE ja Isamaa leppisid koalitsiooni moodustades kokku, et Euroopa Komisjoni voliniku ametikoha täidab keskpartei. Valitsus arutab seda peaministri ettepanekul neljapäeval, 6. juunil, sest lähiajal lahkub Euroopa Komisjonist reformierakondlane Andrus Ansip, Eesti mitmekordne peaminister, kes 26. mail valiti Euroopa Parlamenti. See tähendab, et Simson läheb esialgu Ansipit asendama.

"Kadri Simsonil on Euroopa Komisjoni ja teiste Euroopa Liidu institutsioonidega pikaajalise koostöö kogemus. Majandus- ja taristuministrina juhtis ta kompetentselt, pühendunult ja tulemuslikult siseturu, energeetika ja transpordiküsimuste valdkondi Euroopa Liidu Nõukogus," ütles peaminister Ratas ning lisas, et selle töö tulemusel tuntakse teda hästi ja hinnatakse teda nii ministritest kolleegide seas kui ka Euroopa Liidu institutsioonides.

Veel taotleb valitsus riigikogu juhatuselt nimetatud kandidaadi esinemist ettekandega parlamendis 12. juunil. Eesti kandidaadi Euroopa Komisjoni liikme ametikohale esitab valitsus pärast kandidaadi esinemist riigikogus.

Komisjoni president ei soovi ajutist liiget

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker soovib, et liikmesriigid ei saadaks komisjoni mõneks kuuks ajutisi volinikke.

Viis komisjoni volinikku osutusid valituks Euroopa Parlamenti. Kui nad otsustavad seal tööle asuda, on riikidel õigus nimetada nende asemele uued inimesed selle komisjoni tööaja lõpuni novembris. Jean-Claude Juncker ütles intervjuus Saksa ajalehele Bild, et iga selline volinik läheb Euroopa maksumaksjale maksma miljon eurot ja kodanikud ei mõistaks seda. Töö saaks hõlpsalt jagada ametissejäävate volinike vahel. See jätaks Eesti tooli komisjonis Andrus Ansipi lahkumise järel neljaks kuuks tühjaks.

Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip seda õigeks ei pea.

"Ei, seda ma ei arva, et Eesti tool peaks tühjaks jääma neljaks kuuks. Ma arvan, et ajutisi volinikke tõepoolest ei ole mõtet saata. Tuleks saata kohe selline inimene siia, kes jääb ka järgnevaks viieks aastaks siia ja sellisel juhul ta ei ole ajutine volinik. Ma ei arva seda, et mõni liikmesriik võiks jääda pikemaks ajaks, aga neli kuud on minu jaoks väga pikk aeg jääda Euroopa Komisjonist täiesti eemale. See tekitaks ainult umbusaldust liikmesriikides, kui komisjon otsustaks midagi, mille arusaamisega liikmesriikides tekkib küsimusi. Volinikud ei esinda liikmesriike, nad peavad seisma Euroopa Liidu kui terviku huvide eest, aga samas igal volinikul on ikka tihedam suhe oma liikmesriigiga ja ajakirjanik saab tulla just oma voliniku juurde ja küsida, et miks te just nii otsustasite nagu te otsustasite ja see on ülimalt oluline, et side liikmesriigi ja Euroopa Komisjoni vahel säiliks," kommenteeris Ansip "Aktuaalsele kaamerale".

Portfell pole veel teada

Keskerakonna volikogu esimees Kersti Sarapuu pidas Kadri Simsonit õigeks valikuks sellele kohale. "Esiteks tema täpsus, siis konkreetsus, põhjalikkus, empaatiavõime, ta on alati lahendust otsiv, konkreetse ütlemisega, oma kindla seisukohaga – need on tema plussid," põhjendas Sarapuu.

Millise portfelli saab Kadri Simson Euroopa Komisjonis ja kellest hakkab koosnema tema kabinet, pole praegu teada. Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets kinnitas paari nädala eest ERR-ile, et selge on vaid see, et Simson ei saa Andrus Ansipi kui Komisjoni ühe asepresidendi rolli.

"Komisjoni asepresidendid ei juhi ühegi peadirektoraadi tööd, nad koordineerivad teiste volinike tegevust. Praeguses Komisjonis on nad kõik endised peaministrid, väga lugupeetud inimesed. Juhul, kui asepresident lahkub, siis lahkub ka tema kabinet. Nemad lõpetavad," selgitas Kasemets. "Riik ja konkreetne voliniku kandidaat ei ole konkreetse portfelliga seotud. On Komisjoni presidendi otsustada, sõltuvalt ka Euroopa Parlamendi valimiste tulemustest ja teiste volinike liikumistest, millise portfelli võiks uus Eestist pärit volinik pooleks aastaks saada."

Simson kuulub Keskerakonda 1995. aastast, oli 2003–2007 selle peasekretär ning aseesimees 2007–2015 ja taas alates novembrist 2016. Keskerakonna XV kongressil 29. novembril 2015 kandideeris ta erakonna esimeheks, sai 486 häält (ehk 47 protsenti) Edgar Savisaare 541 hääle vastu. Lubas kandidaadina suuremat tähelepanu erakonna piirkondadele väljaspool Tallinna, selgemaid rahaasju ning erakonna tugevamat kaasatust üleriigilistel teemadel.

Kadri Simson on olnud Riigikogu XI, XII ja XIII koosseisu liige.

Toimetaja: Toomas Sildam, Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: