"Euroopa Komisjoni volinikud ei esinda liikmesriike, kust nad on saadetud ja nende riiklikke huvisid, vaid nad töötavad Euroopa üldistes huvides nendele eraldatud valdkonnas," öeldakse ERR-ile saadetud Euroopa Komisjoni kommentaaris.

Euroopa Parlament ei jõudnud lõpuni meneteleda Eesti valitsuse esitatud Kadri Simsoni ja rumeenlasest volinikukandidaadi Ioan Mircea Pascu kandidatuuri, kuna ei suutnud õigeaegselt paika saada volinikukandidaatide kuulamiseks vajalikku tööorganit.

Kui tavapäraselt kuulab volinikukandidaate Euroopa Parlamendi see komisjon, mille valdkonda jääb uue voliniku tööpõld, Simsonile ja Pascule aga Euroopa Komisjoni lahkuv president Jean-Claude Juncker enam portfelli ei andnud, siis oleks pidanud neid kuulama ja plenaaristungile saatma komisjonide esimeeste konverents. Konverents on aga töövõimeline siis, kui kõigi parlamendikomisjonide juhtkond on valitud, kuid tööhõive ja sotsiaalvaldkonna komisjon ei suutnud ei eelmisel nädalal ega ka esmaspäeval omale juhti valida, kuna Poola endine peaminister Beata Szydlo kandidatuur sellele kohale lükati kaks korda tagasi. Neljapäeva hommikul valis tööhõive ja sotsiaalvaldkonna komisjon oma esimeheks Slovakkia poliitiku Lucia Duriš Nicholsonovà Euroopa Konservatiivide ja Reformistide saadikurühmast.

Europarlamendi komisjonide esimeeste konverents siiski neljapäeval enam kokku ei tulnud ning samuti lõpetas neljapäeva ennelõunal oma viimase plenaaristungi Euroopa Parlamendi täiskogu ilma, et sel oleks avanenud volinikukandidaatide sobivuse üle hääletada. Uuesti koguneb Euroopa Parlament plenaaristungile 16. - 19. septembrini.

"See kindlasti ei ole olukord, mida me oleksime soovinud. Sest ka lõpetav Komisjon arutab väga olulisi teemasid. Neist kõige olulisem on järgmise eelarveperioodi raamistik - see, kuidas Euroopa Liidu eelarve kujunema hakkab. Ja aluslepingud ütlevad, et igal liikmesriigil on õigus esindatusele ka Komisjonis. Nii, et kaks kuud ilma esindusete ei ole meie jaoks soovitud olukord," ütles Simson ERR-ile.

Samuti avaldas olukorra üle kahetsust Euroopa Komisjoni endine eestlasest liige, nüüd Euroopa Parlamendi saadik Andrus Ansip. "See on väga kahetsusväärne lugu. Ma ei kujuta ette midagi taolist võiks juhtuda mõne suure liikmesriigiga - Prantsusmaa või Saksamaaga näiteks. Aga praegu paraku on juhtunud nii, et kaks liikmesriiki - Rumeenia ja Eesti - ei ole juba mõnda aega oma volinikuga Euroopa Komisjonis esindatud. Seda kindlasti taluda, tolereerida ei saa," rääkis Ansip Strasbourgis ERR-i korrespondendile Epp Ehandile. Ta lubas sellise olukorra vastu võidelda.

Euroopa Komisjoni pressiteenistus viitas oma neljapäevases kirjalikus vastuses ERR-ile, et Komisjoni president Jean-Claude Juncker kutsus liikmesriike mitte esitama lahkuvate volinike asemele järelejäänud mõneks kuuks uusi kandidaate, kuna Euroopa Komisjoni selle koosseisu lõpuni jäänud tööga saab hakkama ka väiksem koosseis.

Junckeri juhitud Euroopa Komisjoni koosseisu ametiaeg lõppeb 31. oktoobril.