Helme sõnul ei vasta tõele jutt tema volituste puudumisest Luksemburgis ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Nii peaminister Jüri Ratas (KE) kui ka teised poliitikud ütlevad, et rahandusminister Martin Helme (EKRE) ületas oma volitusi, kui nõudis Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisel Luksemburgis, et Euroopa Stabiilsusmehhanismi rahakasutuse üle peab säilima ühehäälne otsustamine ehk riikide vetoõigus. Helme ise ütleb, et seisukoht oli varem läbi räägitud ja ta nõuab seda edasi.

Üldiselt on nii, et Eesti seisukohad Euroopa Liidus räägitakse valitsuses ja riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis läbi ja minister läheb riiki esindama kokkulepitud positsiooniga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Rahandusminister Martin Helme seda aga ei teinud, kui nõudis reedel Luksemburgis lõppenud Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisel Euroopa Stabiilsusmehhanismi ehk ESMi reformimisel liikmesriikide vetoõiguse säilimist. Vähemalt nii andis reedel "Aktuaalsele kaamerale" mõista peaminister Jüri Ratas.

Et Helmel polnud esitatud nõudmiseks mandaati, ütleb ka Euroopa Liidu asjade komisjoni kuuluv reformierakondlane Kalle Palling. "Mandaat oli siis Eesti senise poliitika jätkamiseks, mitte selliselt, et stabiilsusmehhanismis vetoõiguse kasutamiseks," ütles Palling.

Kohtumise lõpuks jäi Helme oma nõudmisega üksi, sest ühegi teise liikmesriigi rahandusminister teda ei toetanud. Pallingu sõnul on sellisel üksijäämisel ilmselt oma hind.

"Kui me siin väga palju soleerime, tekitame segadust, siis lihtsalt ei ole me enam tõsiseltvõetavad, olukorras, kus me läheme seisma näiteks Eesti põllumeeste ebavõrdse olukorra eest," sõnas Palling.

Isamaa esindajana Euroopa Liidu asjade komisjoni kuuluv Tarmo Kruusimäe ütleb, et Helme küll rääkis komisjonis, et läheb vetoõigust ehk ühehäälsust küsima, kuid kujunenud olukorras polnud see ilmselt õige koht.

"See oli see võimalus, et küsida. Kas ta oli nüüd hea sel hetkel, kui teised jätsid Martini üski väljale, see on Martini otsus. See ei olnud võib-olla see koht, kus seda ühehäälsust nõuda," lausus Kruusimäe.

ESM on Euroopa Liidu liikmesriikide rahaga loodud kriisifond. Kui praegu on see mõeldud raskustes liikmesriikide abistamiseks, nagu oli Kreeka pakett, siis pärast ESMi muutmist saaks aidata ka raskustes pankasid.

Rahandusminister Helme ütleb, et suurte riikidega võrreldes on Eesti osa ESM-s nii väike, et kui ühehäälset otsustamist ei ole, võivad suured riigid väikestest lihtsalt üle sõita.

"Ma ei ole nõus sellega, et solidaarsed me oleme siis kui me sissemakseid teeme, aga siis kui läheb otsustamiseks, kellele ja millal raha välja makstakse, siis meid seal laua taga enam vaja ei ole," rääkis Helme.

Helme lisab, et jutt volituste puudumisest oma nõudmisi esitades ei vasta tõele, sest ka Eesti varasemates seisukohtades on korduvalt räägitud, et ühehäälsus peab säilima.

Peaminister Ratas on aga mõista andnud, et ei võta seda nõudmist järgmisel reedel toimuvale Euroopa valitsusjuhtide ESMi-arutelule kaasa. Kas valitsus jõuab vahepeal küsimuses üksmeelele või on oodata lisapingeid, selgub ilmselt varem.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: