Isamaa seisukoht ühtib valitsuse seisukohaga, ütles partei juht Helir-Valdor Seeder, lisades et kui leping tuleb peale heaks kiitmist riigikokku ratifitseerimisele, siis plaanib Isamaa seda toetada, kuid päris lõplik seisukoht kujundatakse riigikogu Isamaa fraktsioonis.

"Me oleme eelnevalt erakonnas arutanud ja varasemalt neid ESM-i teemasid on arutatud küll ja küll. Üldine hoiak on meil see, mis meie ministrid ka valitsuses esindavad," rääkis Seeder. "Ma arvan, et valitsuskoalitsioon leiab siin ühise keele ja mingit erilist tohutut teemaarendust siit ei tule. Ilmselt on inimestel vaja selgeks rääkida. Võib-olla mõni inimene ongi siin teineteisest valesti aru saanud. Küllap siin leitakse järjepidev lahendus."

"Eesti ise üksinda revolutsiooni ei tee Euroopa poliitikas. Me võime siin ju oma lippu tõsta, aga täiesti mõttetu on tõsta mingit lippu, kui sa ette tead et sa oled kaotaja ja kui sul ei ole liitlasi," märkis Seeder. "See võitlus ju kuhugi ei vii. See on sisepoliitikas lipu näitamine ja mingisuguste punktide korjamine kellelegi."

Möödunud nädalal kohtusid eurot kasutavate riikide rahandusministrid Luksemburgis, muuhulgas arutama Euroopa stabiilsusmehhanismi reformimist. Eesti rahandusminister, EKRE aseesimees Martin Helme nõudis lõpuni, et pankade ka erandkorras toetamine peaks toimuma ühehäälselt. Tema eriarvamus protokolliti.

Järgmisel päeval teatas peaminister Jüri Ratas, et Eesti positsioon on ESM-i reformi toetada ja ta plaanib sel reedel peaministrite kohtumisel sellele Eesti toetuse andma. Samuti võttis ta tagasi Eesti eriarvamuse.

ESM-i on Eesti sisse maksnud 150 miljonit eurot, lubadusega maksta vajadusel juurde kuni 1,3 miljardit eurot. See on mehhanismi kogumahust pisut enam kui 0,18 protsenti. Ülejäänud on sisse maksnud teised riigid.