"Seisin selle eest, et otsus ESM-i abiraha kasutada oleks tehtud ühehäälselt ehk Eestil oleks siin vetoõigus. Algselt olid mul selles küsimuses ka mõned liitlased, aga varahommikuks olin oma seisukohaga üksi," ütles rahandusminister Martin Helme reede päeval sotsiaalmeedia vahendusel.

"Nööpi käisid keeramas õige mitmed kolleegid, aga jäin Tallinnast kaasa antud mandaadile kindlaks: kui meie maksumaksja raha hakatakse kasutama, peame me otsustamise juures olema ja meie häälel peab kaal olema. Seda tagame ainult ühehäälsuse säilimisega. Lõpuks lepiti kokku, et selles ei ole kokku lepitud ning teema läheb peaministrite lauale," lisas rahandusminister.

Luksemburgis viibinud ERR-i korrespondent Epp Ehand küsis Helmelt reedel üle, kas ühehäälsuse nõue on EKRE soov või valitsuses laiemalt läbi arutatud seisukoht.

"See oli valitsuses väga põhjalikult läbi arutatud seisukoht. Ma käisin selle nädala alguses Euroopa Liidu asjade komisjonis, kus mulle anti selgelt kaasa mandaat ja see on ka varasemalt kinnitatud Eesti parlamendis, et Eesti seisab ühehäälsuse eest otsustusprotsessides. See ei ole minu väljamõeldis," vastas Helme.

Kokku lepitud lepingu muudatustega soovivad rahandusministrid ESM-ile anda pangandusliidu kriisilahendusfondi kaitsemeetme funktsioon, täpsustada julgestuslaenude andmise tingimusi ning selgemalt sätestada ESM-i roll riikide laenuvõime hindamisel.

Lisaks ESM-i muudatustele arutasid rahandusministrid reede varahommikuni ulatunud kohtumisel euroala eelarveinstrumendi ja pangandusliidu edendamise järgmiste sammude üle. "Mul nüüd ka selja taga esimene euroliidu koosolek, mis kestis hommikul kella viieni," märkis Helme.

"Vaidluse all olid kaks suurt ja ka meile olulist teemat: prantslaste soov luua euroalale oma uus, eraldi eelarve ja hilisemas faasis sinna juurde eraldi euroliidu oma maksud ning rahandusminister," ütles Helme. "Olime Põhjala ja Balti riikidega peamised, kes euroala edasist föderaliseerumist pidurdasid, nõudes, et mingeid uusi makse ega suurenenud sissemakseid ei tohi tulla ning lõpuks kokku lepitu sellega ka arvestab."

Ministrid leppisid kokku euroala eelarve instrumendi põhimõtetes. Loodav eelarve instrument oleks mõeldud struktuursete reformide läbiviimise ning nendega seotud avaliku sektori investeeringute toetuseks. Instrument on osa Euroopa Liidu eelarvest ning selle võimalik suurus lepitakse kokku EL-i mitmeaastase eelarve läbirääkimiste käigus.

Ratas: valitsuse seisukoht ei olnud ESM-i vetostamine

Peaminister Jüri Ratas ütles reede õhtul "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et Eesti on ESM-i reformi toetanud ja teeb seda ka edaspidi.

Vastates küsimusele, kas Eestile veto nõudmine on ka valitsuse seisukoht, vastas Ratas eitavalt.

"Ei, valitsuse seisukoht kindlasti ei olnud ESM-i edasine vetostamine või eraldi jäämine. See, et rahandusministril on mure, on arusaadav, aga nii Euroopa Liidu asjade komisjon kui ka valitsus andis sellele oma põhimõttelise heakskiidu - ma pean silmas ESM-i reformi lõpuni viimiseks," rääkis Ratas, kinnitades, et EL-i ülemkogul tema Helmega sama juttu vetost ei räägi.

"ESM-i reform on vajalik, Eesti on seda toetanud ja toetab seda kindlasti ka järgmisel reedel. Kui me vaatame oma riigi vaatenurgast, siis ESM-i reform on ka meile, Eestile vajalik ja kasulik, see kaitseb meie maksumaksjaid, see on meie huvides, et on stabiilne euroala," ütles peaminister.

Pressiteate vahendusel ütles Ratas, et ESM-i reform on vajalik ning Eesti toetab seda nädala pärast toimuval euroala riikide tippkohtumisel Brüsselis.

Ratas selgitas, et valitsus ja riigikogu on ESM-i reformi arutanud mitu korda, viimati 6. juunil. Ta lisas, et valitsus on toetanud ESM-i laenude otsustusprotsessis tasakaalustatud lahenduse leidmist.

"See tähendab, et kriisilahendusfondile laenuandmise otsuseid saaks erandjuhtudel suure kriisi puhul teha piisavalt kiiresti, kuid arvestades ka liikmesriikide põhiseadustest tulenevaid pädevusi. Vajadusel peab olema tagatud nii kiireloomuline otsustamine kui ka näiteks riigikogu kaasamine otsustamisse ja Eesti seisukoha kujundamisse," ütles Ratas.

Peaminister lisas, et ESM-i reform on Eestile vajalik ja kaitseb ka maksumaksjat.

"Eesti on toetanud euroala erinevate kaitsemehhanismide tugevdamist, et EL-i liikmesriikidel ei oleks vaja kasutada maksumaksja raha võimalike finantssektori raskuste lahendamiseks. ESM-i reform on järgmine müürikivi euroala vastupidavaks muutmisel ja aitab kaasa sellele, et pankade probleemid lahendatakse nende endi käest kogutud kriisilahendusfondist. Ainult juhul, kui ka kriisilahendusfondi vahenditest ei piisa, saab kaaluda laenu ESM-ist. Reformiga murtakse riikide ja pankade nõiaring, mis tekitas 2008. aastal alanud finantskriisis doominoefekti, kus riigid sattusid suurte pankade päästmise tõttu ise rahalistesse raskustesse. Seetõttu toetab Eesti järgmisel nädalal ESM-i lepingu muudatust," selgitas Ratas.

21. juunil toimub Brüsselis 27 liikmesriigi osalusel euroala tippkohtumine. Sellel kohtumisel käsitlevad EL-i riikide juhid pangandusliidu arenguid, ESM-i reformi ja euroala eelarvet.

Liikmesriigid toetasid euroala tippkohtumisel ESM-i reformi konsensuslikult juba detsembris. Juunis tuleb detsembri otsuse alusel kokkuleppele jõuda ESM-i aluslepingu põhijoontes. ESM-i aluslepingu muudatus peaks valmima selle aasta detsembriks, mille järel tuleb ESM-i lepingu muudatus heaks kiita valitsuses ja seejärel ratifitseerida riigikogus.

Eesti toetab ESM-i reformi ja seda, et ESM-ist saab laenuandja pangandusliidu kriisilahendusfondile. ESM-i laenu kriisilahendusfondile kasutataks vaid äärmisel juhul, kui mastaapse kriisi korral panga omanikud on kriisikulusid kandnud ja kriisilahendusfondi vahendid on ammendunud.

Reeglina on ESM-i otsused ühehäälsed. Ainult erandjuhtudel, see tähendab, et kui otsuse viibimine seaks ohtu euroala stabiilsuse, võib rakendada otsustamist 85-protsendilise häälteenamusega. Just erandjuhtude otsustamiskorra kohta on olemas 2012. aastast pärinev riigikohtu lahend. Selle lahendi järgi erandjuhtudel kasutatav 85-protsendiline häälteenamus küll riivab Eesti põhiseadust, kuid riive on proportsionaalne ja põhjendatud, sest finantssüsteemi stabiilsus on Eesti huvides. Seni pole erandjuhtudel kasutatavat 85-protsendilist häälteenamust otsustamisel kordagi kasutatud.