Detailiks osutus, kas teatud juhtudel võiks pankade aitamisel hääletada kvalifitseeritud häälteenamusega või mitte. See tähendaks, et näiteks Eesti üksinda ei saaks kriisiolukorras vetostada ühegi panga ESM-ist rekapitaliseerimist.

Detailidest erinevalt arusaamine viis selleni, et Helme vaidles möödunud nädalal ööl vastu reedet Euroopa kolleegidega hommikul kella viieni, kuid selles konkreetses punktis lõplikku otsust ei sündinud. Küsimus tuuakse uuesti lauale peaministrite kohtumisel sel reedel, kus asi tõenäoliselt heakskiidu saab.

Sotsiaalmeedia vahendusel teatas Helme reedel, et jäi Tallinnast kaasa pandud mandaadi piiresse. Tema väidete tõestuseks edastas rahandusministeerium ERR-ile valitsuse 6. juuni kabinetiistungi protokolli, kus teemat arutati. Istungi mustvalgel seisev otsus on, et Eesti lähtub ESM-i küsimuses möödunud aasta novembri valitsuse otsusest.

Novembri otsuses omakorda ei ole sõnagi hääletamisest seoses pangandusliidu kriisilahendusfondi kaitsemeetmega. Seoses väljamaksetega on küll kirjas, et need peavad kinnitama ESM-i direktorite nõukogu, kus igal riigil on hääli vastavalt sissemakstud kapitalile, kuid see ei ole selgelt seotud kvalifitseeritud häälteenamuse küsimusega.

Sellele toetudes tõenäoliselt hindas rahandusminister Martin Helme, et talle kaasa antud mandaat ei sisaldanud sõnasõnalt kohustust kokku leppida ESM-i pankade rekapitaliseerimise väljamaksete tegemiseks kvalifitseeritud häälteenamuse kasutamine.

Seejuures ei ole Helme oma vastasust ESM-ile varjanud. Ka reedel teatas ta: "Meie erakond on algusest peale olnud ESM-is osalemise vastu. Selle otsuse tegid varasemad valitsused ja parlamendikoosseisud ära ja sinna ei saa me midagi parata. Tahta ESM-ist välja astuda on üsna samaväärne plaaniga euroliidust välja astuda ja seda ei nõua praegu keegi."

Mis puudutab tüliõunaks osutunud kvalifitseeritud hääletust, siis oli sellest möödunud aastal kindlasti valitsuses juttu, rääkis esmaspäeval ERR-ile toonane rahandusminister Toomas Tõniste. "Need jutud käisid sellest juba veel varem, et seda tahetakse teha ja nii edasi, aga millal ta ametlikult paberi peale sai ja millal seda arutama hakati, ma ei oska pead anda siin," ütles Tõniste.

Igal juhul andis valitsus novembris toetuse teiste euroala riikidega läbirääkimiste jätkamiseks, et ESM-i reformis kokkuleppele jõuda. Möödunud aasta detsembris jõudsid euroala valitsused kokkuleppele ESM-i reformimises. Kokkuleppe sõlmimine peaks kava kohaselt toimuma sellel nädalal.

See teadmine oli olemas ka rahandusministeeriumil. Kriitilisele 6. juuni kabinetinõupidamisele tuli rahandusministeerium ministri allkirja kandva ülevaatega valitsuse ees olevatest valikutest. Need olid: kiita heaks juba kokkulepitu või loobuda täielikult ESM-i reformi toetamisest. Vahepealseid variante ei ole, seisis Helme allkirja kandval dokumendil.

Lisaks oli samas dokumendis ka kirjas, kuidas rahandusministeeriumi hinnangul on oluline, et hädas pankade rekapitaliseerimine otsustatakse ühehäälselt. Samas on seal kirjas, kuidas on ka võimalik pankade rekapitaliseerimine kvalifitseeritud häälteenamusega, ehk 85 protsendiga häältest, kui panga aitamisega viivitamine võiks euroala stabiilsusele ohtlik olla.

Peale materjali läbi töötamist ja arutamist otsustas valitsus kabinetis ESM-i reformiga edasi minna. Nagu eelpool mainitud, siis otsustas valitsus, et Eesti lähtub ESM-i reformi küsimuses valitsuse 2018. aasta 22. novembri istungil heaks kiidetud seisukohtadest ja võimalikest kokkulepetest.

Sellest omakorda sai Helme tõenäoliselt aru, et talle on antud mandaat mitte toetada teatud tingimustel kvalifitseeritud häälteenamuse kasutamist pankade rekapitaliseerimisel. "Ma ei ole kuidagi nõus, et ületasin oma volitusi Luxemburgi koosolekul," ütles ta pühapäeval sotsiaalmeedia vahendusel.

"Valitsus toetab ESM-i reformi üldiselt. Küll aga on valitsus ja riigikogu Euroopa asjade komisjon (ELAK) juba mitmeid kordi varasemalt kinnitanud, et meie toetame otsustamisel ühehäälsuse põhimõtet. See volitus oli mul olemas ja selle põhimõtte kaitsel olin ma lõpuni. Mingit soolot ei olnud," märkis Helme pühapäeval.

Seejuures minister unustas, et tema enda poolt valitsusele esitatud dokumendis oli selgesõnaliselt kirjas, mis tingimustel võiks pankadele väljamaksete tegemisel kasutada kvalifitseeritud häälteenamust. Ka peaminister oli reedel üllatunud Helme tegevuse üle.

"Valitsuse seisukoht kindlasti ei olnud ESM-i edasine vetostamine või eraldi jäämine. See, et rahandusministril on mure, on arusaadav, aga nii Euroopa Liidu asjade komisjon kui ka valitsus andis sellele oma põhimõttelise heakskiidu - ma pean silmas ESM-i reformi lõpuni viimiseks," rääkis Ratas reedel "Aktuaalsele kaamerale".

Samal õhtul teatas Ratas, et sel reedel Brüsselis toimuval euroala riikide tippkohtumisel plaanib ta ESM-i reformimise Eesti poolt heaks kiita, sest tema hinnangul on valitsus sellele heakskiidu andnud. Sama meelt oli ka Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats, kes märkis, et valitsus on ESM-i reformimiseks mandaadi andnud.

Endine rahandusminister, opositsioonilisse Reformierakonda kuuluv Jürgen Ligi ütles sotsiaalmeedia vahendusel, et Martin Helme rikkus lisaks valitsuse mandaadile ka riigikogu mandaati.

"ESM-i siseinfo ütleb, et Helme jauramine tekitas ruumis ainult hämmastust ja talle käidi ütlemas, et vaenlaste asemel maksab leida sõpru. 85-protsendiline häälteenamus äärmistel juhtudel on ESM-i lepingus ka praegu, akuutses olukorras on see hädavajalik ja keegi pole proovinud seda (kuri)tarvitada," ütles Ligi.

Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) otsustas esmaspäeval kutsuda rahandusminister Martin Helme komisjonile selgitusi jagama seoses laiendatud eurorühma istungiga, kus ministri seisukohad Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) reformimiseks ei olnud kooskõlas ELAK-ist saadud mandaadiga.

"Euroopa Liidu asjade komisjon on siiani lähtunud valitsuse kinnitatud seisukohast, et ESM-i otsuseid tehakse nagu kehtivas leppes kirjas on – üldprintsiibina ühehäälselt. Aga erandjuhtudel, kui on ohus terve euroala stabiilsus ja otsus on aegkriitiline, hääletatakse kvalifitseeritud häälteenamuse põhimõttel," ütles komisjoni esimees Anneli Ott. Ta lisas, et kriisiolukorra hinnang põhineb Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga analüüsidele.

Aseesimees Riina Sikkut märkis, et möödunud nädalal toimunud rahandusministrite kohtumisel ei olnud kõne all ühehäälsuse nõudest loobumine. "Küsimuse all oli pangandusliidu kriisihaldusmehhanismi kaitsemeede, mis luuakse ja mille limiidid määratakse ühehäälselt. Sealt tehakse häälteenamusega väljamakseid vaid kriisiolukorras, kus otsustamise kiirus on määrav. Need otsused saab teha vaid selles raamis, mis varem ühehäälselt paika pannakse," ütles Sikkut.

Kuidas rahandusminister Martin Helmel õnnestus valitsuse kabinetiistungil toimunust Jüri Ratasest täiesti erinevalt aru saada ja mida ta edasi plaanib teha, Helme esmaspäeval kommenteerima ei soostunud.

Euroala riigid toetasid ESM-i reformi euroala tippkohtumisel konsensuslikult mullu detsembris. Juunis tuleb detsembri otsuse alusel kokkuleppele jõuda ESM-i aluslepingu põhijoontes. ESM-i aluslepingu muudatus peaks valmima 2019. aasta detsembriks, mille järel tuleb ESM-i lepingu muudatus heaks kiita valitsuses ja seejärel ratifitseerida riigikogus.

Eesti toetab ESM-i reformi ja seda, et ESM-ist saab laenuandja pangandusliidu kriisilahendusfondile. ESM-i laenu kriisilahendusfondile kasutataks vaid äärmisel juhul, kui mastaapse kriisi korral panga omanikud on kriisikulusid kandnud ja kriisilahendusfondi vahendid on ammendunud.

Reeglina on ESM-i otsused ühehäälsed. Ainult erandjuhtudel, see tähendab kui otsuse viibimine seaks ohtu euroala stabiilsuse, võib rakendada otsustamist 85-protsendilise häälteenamusega. Just erandjuhtude otsustamiskorra kohta on olemas 2012. aastast pärinev Riigikohtu lahend. Selle lahendi järgi erandjuhtudel kasutatav 85-protsendiline häälteenamus küll riivab Eesti põhiseadust, kuid riive on proportsionaalne ja põhjendatud, sest finantssüsteemi stabiilsus on Eesti huvides. Seni pole erandjuhtudel kasutatavat 85-protsendilist häälteenamust otsustamisel kordagi kasutatud.