USA saadab Lähis-Ida piirkonda tuhat lisasõdurit ({{commentsTotal}})

{{1560822720000 | amCalendar}}
USA sõdurid.
USA sõdurid. Autor/allikas: SCANPIX / AFP

USA saadab seoses Iraani pingetega Lähis-Ida piirkonda tuhat lisasõdurit, teatas esmaspäeval kaitseministri kohusetäitja Patrick Shanahan.

"Väed saadetakse kaitse-eesmärgil, et vastu seista õhu-, mere- ja maapõhistele ohtudele Lähis-Idas," selgitas Shanahan.

"USA ei otsi Iraaniga konflikti," toonitas ametlik avaldus. "Lisasõdurite saatmise eesmärgiks on tagada meie teenistujate heaolu ja julgeolek regioonis ning kaitsta oma riiklike huve."

"Me jätkame olukorra jälgimist suure tähelepanuga ja muudame vägede arvu, kui see on vajalik luureandmete või tõelise ohu tõttu," sõnas Shanahan.

USA avaldas esmaspäeval uued fotod tankerirünnakutest Omaani lahel, mis väidetavalt kinnitavad Iraani seotust nendega, edastas veidi enne Sahanahani sõnavõttu kohalik meedia.

"Toetudes videotõenditele on Iraan vastutav rünnaku eest," edastas teiste seas telekanal CNN Pentagoni teadaannet.

Euroopa Liidu riigid kutsusid esmaspäeval ettevaatusele Iraani süüdistamises hiljutistes tankerirünnakutes.

Mitu Luxembourg´i kõnelustele saabunud EL-i välisministrit avaldas toetust ÜRO peasekretäri António Guterrese üleskutsele korraldada kahe tankeri plahvatuste asjaolude väljaselgitamiseks sõltumatu uurimine.

USA president Donald Trump on öelnud, et Omaani lahel aset leidnud rünnakutele "on kirjutatud Iraani nimi" ning Suurbritannia on tunnistanud, et rünnakute eest vastutab "peaaegu täie kindlusega" Iraan.

"Oleme kursis Ameerika ja Briti luure hinnangutega, mille kohaselt selles võib olla peaaegu kindel. Võrdleme neid oma infoga. Minu arvates tuleb selles küsimuses edasi liikuda äärmise ettevaatusega," ütles Saksa välisminister Heiko Maas.

Omaani lahes rünnakus kannatada saanud tankerid jõudsid pühapäeval turvaliselt Araabia Ühendemiraatide rannikule.

Jaapani firmale kuuluvat alust Kokuka Courageous ja Norra tankerit Front Altairi rünnati neljapäeval, kui laevad olid läbinud Hormuze väina. Plahvatuste järel puhkes tulekahju, kuid kõik meeskonnaliikmed pääsesid eluga.

Jaapani alus vedas kergestisüttivat metanooli, Norra tanker aga ligroiini ehk toorbensiini.

Tegemist oli juba teise sarnase rünnakuga selles strateegilises piirkonnas. Araabia meres Fujairah' emiraadi lähistel rünnati 12. mail salapärastel asjaoludel nelja laeva, millest kaks olid Saudi Araabia naftatankerid.

Ühendriigid ja tema Pärsia lahe liitlane Saudi Araabia süüdistavad rünnakutes Iraani, viimane eitab seotust.

Hiina hoiatas USA-d "Pandora laeka avamise" eest Lähis-Idas

Hiina hoiatas teisipäeval USA-d "Pandora laeka avamise" eest Lähis-Idas pärast seda, kui Washington teatas Iraanist lähtuvate ohtude tõrjumiseks tuhande lisasõduri saatmisest piirkonda. 

Hiina välisminister Wang Yi ärgitas ühtlasi Teherani mitte hülgama "nii kergelt" tuumalepet pärast Iraani teadet, et riik ületab järgmise kümne päeva jooksul suurriikidega sõlmitud tuumaleppes sätestatud uraanivarude piiri.

Moskva ärgitas USA-d hoiduma Lähis-Ida pingete ägestamisest

SA peaks käituma vaoshoitult ning vältima pingete süvendamist Lähis-Idas, teatas Venemaa teisipäeval pärast seda, kui USA teatas suhetes Iraaniga suurenenud pingete tõttu tuhande lisasõduri saatmisest Lähis-Itta.

"Ärgitame kõiki osapooli näitama üles vaoshoitust," ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ajakirjanikele. "Eelistame mitte näha ühtegi sammu, mis võib tekitada juba niigi ebastabiilsesse piirkonda pingeid juurde."

Rouhani: maailm kiidab Iraani vastasseisu pärast USA-ga

Iraani president Hassan Rouhani ütles teisipäeval, et maailm kiidab Iraani vastasseisu pärast Washingtoniga, süüdistas USA-d tuumaleppega seoses lubaduste murdmises. 

"Täna oleme Ameerikaga vastasseisus, kus ei ole maailmas kedagi, kes ei kiidaks Iraani," rääkis Rouhani riigitelevisioonis edastatud kõnes.

"Iraan on olnud ustav oma allkirjale, Iraan on olnud ustav rahvusvahelistele lepetele ja see, kes täna meie vastu seisab, on kõiki pakte, leppeid ja rahvusvahelised leppeid murdnud," lisas ta.

Iraani ja USA suhted pingestusid läinud aastal, kui Washington astus välja 2015. aasta Iraani tuumaleppest ja taaskehtestas riigile karmid majandussanktsioonid, kuigi USA liitlaste sõnul pidas Teheran tuumaleppest kinni.

Pinged on sellest ajast veelgi kasvanud. Washington on suurendanud Lähis-Idas sõjalist kohalolu, kuulutanud Iraani revolutsioonikaardi terroriorganisatsiooniks ja süüdistanud Teherani eelmise nädala tankerirünnakutes Omaani lahes.

Iraani president Hassan Rouhani teatas 8. mail, et vastusena USA ühepoolsele lahkumisele tuumaleppest ja sanktsioonide kehtestamisele, lõpetab Iraan tuumaleppes ette nähtud rikastatud uraani ja raskevee piirangute järgimise.

Esmaspäeval teatas Iraani esindaja, et riik ületab tuumaleppes sätestatud uraanivarude piiri järgmise kümne päeva jooksul ehk hiljemalt 27. juunil, kui leppe osapooled oma lubadusi ei täida.

Iraan on ähvardanud minna 8. juuliks veelgi kaugemale, kui tuumaleppe teised osapooled – Ühendkuningriik, Hiina, Prantsusmaa, Saksamaa ja Venemaa – ei aita riigil USA sanktsioonidest kõrvale minna ja naftamüüki jätkata.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: