Selleks hetkeks olid USA relvajõud teinud juba esialgseid ettevalmistusi, kuid otseselt polnud USA veel operatsiooniga alustanud ehk ühtegi raketti polnud veel teele saadetud, märgib ajaleht.

Sihtmärkideks olid väidetavalt Iraani Pärsia lahe ääres asuvad radarisüsteemid ja raketiplatvormid. Õhurünnakud pidid toimuma reede esimestel tundidel, et vähendada võimalikke inimkaotusi nii relvakandjate kui ka tsiviilisikute seas, vahendasid Axios ja BBC.

Hetkel pole selge, mis oli Trumpi meelemuutuse põhjuseks ning kas see oli tingitud näiteks mingist sõjalist taktikat puudutavast asjaolust. Samuti pole teada, kas Trump võib kunagi hiljem sarnase korralduse uuesti anda. Küll on aga teada, et Trump veetis suurema osa neljapäevast oma julgeolekunõunike ja Kongressi juhtivate liikmetega.

New York Timesi kommentaarisoovile ei vastanud ei Pentagon ega Valge Maja, samas ei soovinud ükski valitsusametnik ka seda, et ajaleht oleks artikli avaldamisega kuidagi viivitanud.

Neljapäeval kohtus Trump Valges Majas ka Kanada peaministri Justin Trudeau'ga ning ajakirjanike ees olles puudutas ta ka Iraani teemat.

USA president avaldas arvamust, et USA drooni allatulistamine võis olla "viga kellegi poolt, kes tegi midagi, mida ta poleks pidanud tegema".

"Ma arvan, et see, kes seda tegi, võis olla keegi, kes oli kontrolli alt väljas ja loll. Me anname sellest hiljem teada ning siis saate täpselt aru, mis juhtus. See oli väga rumal käik. Seda võin ma öelda," rääkis Trump.

Sellest hoolimata sai Iraan hakkama "väga suure veaga", mida USA ei "kavatse aktsepteerida", nentis president.

Kui Trumpilt küsiti, kas USA vastab Iraani sammule, ütles president: "Küll te saate teada. Ilmselgelt me liiga palju sellest ei räägi."

Pentagon oli varem kommenteerinud juhtumit kui ohtlikku ja pingeid suurendavat ning USA kaitseministeerium rõhutas, et tegu oli provotseerimata rünnakuga USA jälgimisseadme vastu, mis ei olnud rikkunud Iraani õhupiiri".

Igal juhul on pinged USA ja Iraani vahel kasvamas, juba eelmisel nädalal süüdistas Washington Iraani seotuses naftatankerite ründamisega Hormuzi väinas.

Trumpi administratsioon on Lähis-Idas riiklikul tasandil kasutanud õhurünnakuid seni kahel korral, mõlemal korral Süüria rajatiste vastu ja karistuseks keemiarelva kasutamisele Damaskuse režiimi poolt.

Iraan: meil on USA drooni piiririkkumisest ümberlükkamatuid tõendeid

Iraan teatas reedel, et riigil on ümberlükkamatuid tõendeid sellest, et allatulistatud USA droon rikkus riigi õhupiiri. 

Asevälisminister Abbas Araghchi rääkis Šveitsi suursaadikule Markus Leitnerile, kelle riik esindab USA huve Iraanis, Teherani tõenditest neljapäeva õhtul, teatas islamivabariigi välisministeerium avalduses. 

"Isegi osa drooni rusudest on saadud kätte Iraani territoriaalvetest," lausus Araghchi Šveitsi diplomaadile. 

Iraani teatel tulistas riigi õhutõrje USA luuredrooni Global Hawk alla neljapäeva varahommikul oma õhuruumis Hormozgani provintsi vete kohal. Ühendriikide sõjaväe teatel tulistati droon alla 34 kilomeetri kaugusel islamivabariigi rannikust.

Iraani välisminister Mohammed Javad Zarif avalikustas neljapäeva õhtul USA drooni koordinaadid allatulistamise hetkel. 

"Õhuruumi rikkunud droon võeti sihikule kohaliku aja järgi kell 04.05 koordinaatidel (25°59'43"N 57°02'25"E) Kouh-e Mobaraki lähedal. Me tõime oma territoriaalvetest ära USA sõjaväedrooni tükke," sõnas Zarif.

Iraani riigitelevisioon avaldas pildid USA drooni jäänustest

Iraani riigitelevisioon näitas reedel fotosid ja videoklippi, mis selle väitel kujutavad neljapäeval alla tulistatud USA luuredrooni tükke.

Fotodel näivad olevat jäänused USA mereväe RQ-4A Global Hawkist. See on mehitamata lennumasin, mille tiibade siruulatus on suurem kui Boeing 737-l ja mis maksab üle 100 miljoni dollari.

Fotodel ei ole näha mingeid juhtmeid ega elektroonikat. Televisioon näitas väidetavatest droonitükkidest ka lühikest videoklippi. 

Iraani televisioon ei öelnud, kus tükke pildistati ja filmiti.  

Iraani revolutsioonikaardi lennudiviisi ülem kindral Amir Ali Hajizadeh ütles reedel riigitelevisioonile, et USA-d hoiatati korduvalt, enne kui rakett selle suunas välja lasti.

"Kahjuks nad ei vastanud," sõnas ta.

#Iran media releases first pictures of purported drone wreckage pic.twitter.com/XL9Lfx0AVt

— Michael A. Horowitz (@michaelh992) June 21, 2019

Washington keelas USA tsiviillennud Iraani õhuruumis

Washington keelas neljapäeval pärast Ühendriikide drooni allatulistamist kõigil USA tsiviillennukitel järgmise teadaandeni Iraani õhuruumi sisenemise Pärsia lahel ja Omaani lahel.

Piirangud on tingitud "hoogustunud sõjalisest tegevusest ja suurenenud poliitilistest pingetest piirkonnas, mis kujutavad tahtmatut ohtu USA tsiviillennundusoperatsioonidele ja tekitavad valearvestuse ja vääritituvastamise võimaluse", teatas USA föderaalne lennundusamet (FAA). 

"Riski USA tsiviillennundusele näitab USA mehitamata lennukisüsteemi allatulistamine Iraani pind-õhk-tüüpi raketi poolt," lisas FAA. 

Iraan pöördus droonijuhtumiga seoses ÜRO poole

 Iraani suursaadik maailmaoraganistasiooni juures Majid Takht Ravanchi saatis neljapäeval ÜRO peasekretärile Antonio Guterresile ja ÜRO julgeolekunõukogule kirja, milles sarjas USA tegevust seoses droonijuhtumiga.

Ravanchi kinnitusel rikkus droon Iraani õhuruumi ja tegemist oli väga ohtliku provokatsiooniga, millele vastati kohaste meetmetega ehk droon tulistati alla.

"Tegemist oli selge luureoperatsiooniga ja rahvusvaheliste seaduste jultunuid rikkumisega," sõnas saadik.

Iraani tuumaleppesse jäänud riikide esindajad kohtuvad järgmisel nädalal Viinis, teatas neljapäeval Euroopa Liit.

Suurbritannia, Saksamaa, Hiina, Venemaa ja Iraani esindajad kohtuvad 28. juunil eesmärgiga leevendada pingeid Pärsia lahe regioonis pärast tankerirünnakuid ja USA drooni allatulistamist.

Mitu lennufirmat peatasid droonijuhtumi järel lennud üle Hormuzi väina

Mitu lennufirmat teatasid reedel, et peatavad lennud üle Hormuzi väina, kuna Iraan tulistas seal alla USA luuredrooni.

"Ohutus on KLM-i jaoks kõige tähtsam," üles Hollandi lennufirma KLM avalduses. 

"Me jälgime tähelepanelikult sündmusi, mis võivad olla seotud lennuruumi ohutusega, ööpäevaringselt ja korraldame oma tegevust nii, et lendude ohutus oleks tagatud," seisis avalduses. 

"Drooniintsident on põhjus, miks me praegu Hormuzi väina kohal ei lenda. See on ettevaatusabinõu," lisas firma. 

Hormuzi väina ja Omaani lahte on otsustanud vältida ka Austraalia lennufirma Qantas.

British Airways teatas, et suunab lennud Hormuzi väina kohalt eemale.

Saksa Lufthansa ütles, et tema peatas neljapäeval lennud üle kahe veetee, reedel laiendati ala ka ümberkaudsetele maapiirkondadele.

Lufthansa kinnitas aga, et lende Teherani esialgu jätkatakse