Karistused olid leebemad, kui taotles prokuratuur, kes nõudis Kataloonia endisele asepresidendile Oriol Junquerasele kuni 25-aastast vangistust. 

"Ülemkohus mõistab Oriel Junquerase mässu õhutamise ja riigi raha väärkasutamise eest 13 aastaks vangi," teatas kohus, mõistes kolmele endisele regionaalministrile 12-aastase vangistuse.

Junqueras hoiatas, et separatistlik liikumine "naaseb veelgi tugevamana".

"Ütleme neile, keda ajendab üksnes soov halba teha, et tänasega ei ole miski lõppenud, te ei ole võitnud, me tuleme tagasi veelgi tugevamatena. Me tuleme tagasi ja võidame," ütles Junqueras vanglast poolehoidjatele saadetud kirjas, mille avaldas tema erakond ERC.

Kataloonia endine president Carles Puigdemont nimetas Hispaania ülemkohtu määratud vanglakaristusi "röögatuiks". 

"Kokku sada aastat. Röögatu. Olen rohkem kui kunagi varem teie ja teie peredega. On aeg reageerida," kirjutas kaks aastat tagasi kohtumõistmise eest Belgiasse põgenenud Puigdemont Twitteris.

Hispaania saatis kohtuotsuse väljakuulutamise eel Katalooniasse täiendavad politseijõud, kuna separatistid on lubanud massilist kodanikuallumatust. 

Hispaania peaminister: suhetes Katalooniaga tuleb pöörata uus lehekülg

Hispaania peaminister Pedro Sanchez ütles esmaspäeval pärast kohtuotsust, et on aeg keerata Kataloonia ja keskvõimu suhetes uus lehekülg.

"Pärast ülemkohtu tänast otsust peame keerama uue lehekülje, mille aluseks on rahumeelne kooseksisteerimine Kataloonias läbi dialoogi... Võime avada uue peatüki, milles kaasaegne, pluralistlik ja salliv Kataloonia võtab oma õiguspärase koha Hispaania koosseisus," ütles peaminister.

"Mitte keegi ei seisa seadusest kõrgemal. Demokraatias, nagu meil siin Hispaanias, ei anta kedagi kohtu alla tema ideede pärast, vaid seaduses kuritegelikuna sätestatud käitumise eest," ütles Sanchez.

"Tänane otsus kinnitab lüüasaamist liikumisele, mis ei suutnud saavutada sisemist toetust ega rahvusvaheliselt tunnustust," rõhutas ta.

Kohus 12 süüaluse üle, kellest enamik kuulus endisse Kataloonia valitsusse, algas tänavu veebruaris. Süüdistus puudutas kohtualuste rolli 2017. aasta 1. oktoobri keelatud iseseisvusreferendumi korraldamises ja sellele järgnenud iseseisvusdeklaratsiooni vastuvõtmises. 

Hispaania valitsus loodab, et kohtuotsuse väljakuulutamine annab võimaluse kriis selja taha jätta, separatistlik liikumine seevastu usub, et süüdimõistmine aitab neil koondada ridu ja tuua poolehoidjad tänavatele. 

Kataloonia iseseisvuslased on valitsenud piirkonda ka pärast nurjunud lahkulöömiskatsele järgnenud Hispaania otsevalitsemise perioodi, mis lõppes 2018. aasta juunis. 

Iseseisvusmeelsetel jõududel on kohalikus parlamendis enamus, kuid nad ei ole suutnud omavahel kokku leppida, kuidas jätkata võitlust piirkonna iseseisvumise eest.

Borrelli hinnangul on aeg Kataloonia olukord normaliseerida

Kataloonia iseseisvusmeelsete poliitikute ja aktivistide süüdimõistmine avab võimaluse olukorra normaliseerimiseks regioonis, ütles Hispaania välisminister Josep Borrell esmaspäeval. 

Luxembourg'is Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel osalev Borrell ütles, et algama peaks töö "Hispaania poliitilis-ühiskondliku elu normaliseerimiseks ja Kataloonia ühiskonna haavade parandamiseks, austades seejuures Hispaania põhiseadust". 

Borrell, kes on ise katalaan, lisas, et katalaanid on iseseisvumise küsimuses lõhenenud, kuid regionaalvalitsus peab "otsust austama ja valitsema neid kõiki".

"Ma olen niisama palju katalaan kui iga teine," kinnitas Borrell, lisades, et ühegi Euroopa riigi põhiseadus "ei näe ette võimalust riigi ühes osas iseseisvuse ühepoolseks väljakuulutamiseks".

Borrelist saab 1. novembril Euroopa Liidu välispoliitikajuht ja Euroopa Komisjoni asepresident. 

Hispaania andis Puigdemonti suhtes välja uue vahistamiskäsu 

Hispaania kohtunik andis esmaspäeval välja uue rahvusvahelise vahistamiskäsu Kataloonia endise presidendi Carles Puigdemonti suhtes, kes põgenes pärast 2017. aasta nurjunud iseseisvumiskatset Belgiasse. 

Vahistamiskäsk, mis taotleb Puigdemonti kinnipidamist seoses ässitamise ja riigi raha väärkasutamisega, anti välja vahetult pärast seda, kui Hispaania ülemkohus mõistis süüdi 12 Kataloonia separatistide liidrit.

Puigdemont põgenes Hispaaniast pärast Madridi poolt ära keelatud Kataloonia iseseisvusreferendumit ning sellele järgnenud iseseisvuse väljakuulutamist 27. oktoobril 2017. Koos temaga põgenes välismaale veel viis separatistide juhti, kes elavad Belgias, Šveitsis ja Šotimaal ning kellest neli on tagaotsitavad mässule õhutamise ja kaks riigi raha väärkasutamise eest. 

Seekordses vahistamiskäsus Puigdemonti suhtes loobus selle välja andnud kohtunik mässusüüdistusest, asendades selle süüdistusega mässule ässitamises.