Kaja Kallas ootab Keskerakonna või Isamaa kannatuseniidi katkemist ({{commentsTotal}})

Toomas Sildami Intervjuu Kaja Kallasega
Toomas Sildami Intervjuu Kaja Kallasega Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Vanalinna hommikutühjas restoranis võiks Kaja Kallasega, kauaaegse rahvatantsijaga, rääkida laulu- ja tantsupeo publikutundest, kui - äsjast pidu tsiteerides - "keskel häid ja omaseid, üksi pole keegi". Aga suurima opositsioonierakonna esimehega räägime poliitikatundest, kus üksi võib vägagi olla. Põhiküsimus kõlab lihtsalt: kas, millal ja kuidas võtab Reformierakond uuesti võimu?

Kas Reformierakonnal on plaan?

Reformierakonnal on alati plaan.

Milline?

Esiteks, teha kõik, et saada valitsusse. Teiseks, teha opositsiooni tööd korralikult.

Kui tugevad tunduvad koalitsioonierakonnad olevat?

On näha, et see valitsus ei tööta ja ei hakka kunagi tööle. Neid [erakondi] seob tahtmine olla võimul ja neid seob ka Reformierakonna vastasus.

See, et erakonnad tahavad olla võimul, on täiesti normaalne.

Absoluutselt, ei vaidle vastu. Aga võimul peaks olema põhjusel, et sa tahad midagi teha, Eestit edasi viivat korda saata. Praegu ju ei paista, et selliseid otsuseid saaks langetada. Ollakse lihtsalt võimul.

Aga jah, seda valitsust seob ka Reformierakonna vastasus. Kui mõtleme tagasi riigikogu valimiste eelsesse aega, siis kõik ütlesid, et nad ei tee EKRE-ga valitsuskoostööd. Pärast valimisi selgus, et hoopis Reformierakond jäetakse igal juhul välja. See juhtmõte kandis Jüri Ratase eelmist valitsust, mis tollal – kuna me olime olnud pikalt võimul – sai positiivset tagasisidet, et võibolla tõesti oleks mõistlik, kui vahepeal valitseb keegi teine.

Kuid nüüd läheb see edasi, ometi ütlesid valijad selgelt, et sooviksid Reformierakonda jälle valitsuses näha.

Toomas Sildami Intervjuu Kaja Kallasega Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Enne riigikogu valimisi arvestas Keskerakond, et nemad võidavad ja olid valmis kutsuma Reformierakonna enda valitsusse, aga nad ei olnud valmis minema väiksema partnerina Reformierakonna juhitud valitsusse.

Minul on küsimus, miks seda ei öeldud valimiste eel valijatele. Siis välistati ainult EKRE.

Reformierakond ise rikkus kõik ära, sest teie võitsite valimised.

Seda me tõesti tegime – võitsime valimised ja võitsime suurelt. Jah, jutumärkides "rikkusime kõik ära". Aga Keskerakond, ka Isamaa ei öelnud ju valimiskampaania ajal, et Reformierakonna valitsusse nemad ei läheks. Keskerakond ütles, et nemad ei kutsuks enda valitsusse EKRE-t, aga pärast valimisi taganes sellest lubadusest.

Endale on mul muidugi küsimus: kust see on tulnud ja kuidas seda murda. On selge, et teistel erakondadel on Reformierakonna suhtes ajaloost tulenevad tõrked, mis ei ole seotud minuga, kuid millega mina pean paratamatult tegelema. Nüüd peabki kasvatama usaldust, et meiega saab uuesti koostööd teha.

Seega on teie ülesanne muuta Reformierakond uuesti parketikõlbulikuks?

Meie oleme väga parketikõlbulikud. Küsimus on, kuidas üle saada ajaloolisest taagast.

"Reformierakonna poliitiline väljakutse on koondada jõud EKRE ja tema satelliitide vastu." Mäletate, kes nii kirjutas?

Siim Kallas.

Just. Reformierakonna auesimees Siim Kallas kümmekond päeva tagasi Eesti Ekspressis. Kes on EKRE satelliidid?

EKRE satelliit tundub olevat Isamaa, kes üritab olla valitsuses kohati rohkem EKRE kui EKRE ise, vaadates [rahvastikuministri] Riina Solmani või [välisministri] Urmas Reinsalu tegevust. Nad üritavad sama [EKRE] mustrit kopeerida.

Keda saab Reformierakond koondada EKRE vastu?

Kõiki jõude, kellele need väärtused, selline stiil ja selline valitsemine ei sobi.

Erakondadel on nimed, öelge need.

Me ju teame, et nii Keskerakonnas kui ka Isamaas on palju inimesi, kellel on suur tõrge selle koalitsiooni vastu.

Praeguse valitsuse enesehävituslik mehhanism on nende koalitsioonilepingusse programmeeritud. Mul on väga raske uskuda, et Jüri Ratas tahab minna kohalikele valimistele nii, et valimiste põhiteema on referendum mehe ja naise abielu küsimuses, mis on puhtalt EKRE pärusmaa. Ma arvan, et Jüri Ratas ei taha minna kohalikele valimistele EKRE areenil, sest siis on ette määratud, et Keskerakond kaotab selle võitluse EKRE-le. Eriti maapiirkondades jagavad need kaks erakonda selgelt samasugust valijaskonda.

See ongi praeguse valitsuse enesehävituslik mehhanism. Kui muidugi varem kannatus ei katke.

Kas Jüri Ratas on kannatlik inimene?

Vist on kõik tähele pannud, et tegemist on väga kannatliku inimesega.

Toomas Sildami Intervjuu Kaja Kallasega Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Kui enne oli sisepoliitikas vastandumine Reform versus Kesk, siis nüüd on EKRE versus Reform. Kuidas nii juhtus?

Poliitiline elu on dünaamiline. Viimased valimised näitasid, et erinevus erakondade vahel on väärtuspõhine ja neid väärtusi, millele Eesti edu on siiani ehitatud, on kõige tugevamalt kaitsnud Reformierakond. Kaitseb ka edaspidi. Ja teistsugust vaadet esindab EKRE, esindab neile, kellele ei meeldi, kuhu Eesti on 27 aastaga jõudnud või kes tunnevad, et nad ei ole sellest edust osa saanud.

Kui Siim Kallas otsis vastust küsimusele, miks paljud EKRE toetajad peavad oma peavastaseks Reformierakonda, kirjutas ta: "Koolis on viiemehed ja on kahemehed. Kahemeestel on kerge tekkima ettekujutus, et viiemehi kuidagi soositakse ja kahemehi nöögitakse." See tundub lahmiva üldistusena, et kõik ekrelased on kahemehed.

Siin tuleb kaks asja eraldi hoida. Üks on EKRE juhtkond ja teine on EKRE valijad. Põhjused, miks EKRE valijad toetavad just EKRE-t, on erinevad, kuid arusaadavad.

Aga EKRE juhtivad poliitikud... Kui vaatate [siseminister] Mart Helme või [rahandusminister] Martin Helme sõnavõtte, kuigi mõlemad on valitsuses, siis endiselt on nende jaoks kõik teised süüdi, kõik teised kiusavad neid, ei lase neil teha. Teame ju küll – juba kooliajast –inimesi, kes kõiges kõiki süüdistavad, et ei saanud korralikult õppida, sest õde läks õue, ema praadis kartuleid... Ikka on kõik teised süüdi, mitte enda oskamatus ja tahtmatus ise ennast kokku võtta.

Samas võib paljudele olla populaarne näiteks Martin Helme arvamus, et Eesti ei vaja Euroopa Inimõiguste Kohut.

Populaarne selle ajani, kui neil inimestel tekib endal vajadus sinna kohtusse pöörduda, kui nad on Eestis kogu kohtutee läbi teinud.

Kummaline, et samad inimesed, kes väidavad, et Eesti kohtusüsteem on erapoolik, tahavad ära võtta võimaluse minna Euroopa Inimõiguste kohtusse. Ei saa aru.

Aga kui Martin Helme ütleb, et kui kohtuotsus tundub poliitiline, siis seda poliitikud täitma ei pea, on küll väga selge jutt.

See ongi väärtuste lõhe, millest räägime. Demokraatia on ehitatud õigusriigi toimimisele ja õigusriik on ehitatud reeglitele. Meile võivad reeglid mitte meeldida, aga need on vajalikud, et õigusriik saaks toimida.

Kui reeglid ei meeldi, siis me muudame reegleid – nii võib teile vastu vaielda.

Reegleid peab saama muuta, aga küsimus on õigusriigi aluspõhimõtetes – et meil on võimude lahusus, et kohtuvõim on poliitilisest võimust sõltumatu, et kohus teeb otsuseid seadusele tuginedes.

Kas me toetame seda või toetame kohtunike poliitilist ametisse määramist ja ei täida meile ebameeldivaid kohtuotsuseid? Me ju ei taha sellist ühiskonda. See viib anarhiani, kus tulemus sõltub, kes kõvemini karjub või kelle käes on poliitilised hoovad.

Tundub, et Reformierakond on seni kuidagi õrnalt suhtunud Keskerakonda ja Isamaasse?

See on ka täiesti arusaadav, sest kuivõrd me soovime valitsust moodustada, siis saame seda teha kas Keskerakonnaga või Isamaa ja sotsidega. Loomulikult tahame neid võimalusi kasutada.

Toomas Sildami intervuu Kaja Kallasega Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Hiljuti kohtusite peaminister Jüri Ratasega. Millised teemad jutuks olid?

Sellest ma ajakirjanduses rääkima ei hakka. Rääkisime poliitilisest olukorrast.

Kas uue valitsuse panite paika?

Ei-ei. Ei pannud.

Kuivõrd vastab tõele, et arutasite ka sellist võimalust – kui Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus laguneb ning uue koalitsiooni teevad Reformi- ja Keskerakond, siis teie olete valmis toetama Jüri Ratast sügisel 2021 presidendi valimistel?

Me rääkisime kõikvõimalikest erinevatest lahendusest.

Minu põhiline huvi oli, kui hästi Jüri Ratas ennast selles koalitsioonis tunneb, kui kaua ta seal vastu peab. Ja sellega seonduvalt küsimus, kuidas saaks pakkuda Eestile sellise valitsuse, mis ka tegeleks Eesti ees seisvate väljakutsetega, mitte ainult võimust kinni hoidmisega.

Rohkem detaile me sellest vestlusest ei kuule?

Ei.

Ilmselt mõtlevad paljud, et kui Reformierakonnal tekiks võimalus valida, kas teeksite siis valitsuse koos Keskerakonnaga või koos Isamaa ja sotsiaaldemokraatidega?

Meie soov on täita valijatele antud lubadused ja selleks oleme valmis moodustama valitsuse nendega, kellega me valitsuse moodustada saame – kas Keskerakonnaga või sotside ja Isamaaga. Praegu ei välista ma neist kedagi.

Mida on Reformierakond õppinud novembrist 2016, kui sotsid ja Isamaa teid opositsiooni lükkasid ja tõid peaministriparteiks Keskerakonna?

Oleme õppinud, et oma partnereid tuleb hoida.

Ja mida olete õppinud märtsist 2019, kui Reformierakond võitis võimsalt parlamendivalimised, sai riigikogus 34 kohta, kuid on ometi opositsioonis?

Jällegi seda, et oma partnereid tuleb hoida. Ja inimlikke suhteid tuleb hoida. See on oluline.

Mida vastate oponentidele, kelle arvates on Reformierakond kibestunud enda kahekordsest opositsiooni tõukamisest ja tahab vaid võimule saada?

Reformierakond ei ole kibestunud. Meil on väga hea fraktsioon riigikogus, väga hea meeskond, väga töine meeleolu. Loomulikult, nagu ennist ütlesin, soovime me valijatele antud lubadusi täita ja selleks peame saama valitsusse. Arusaadav.

Aga me ei soovi saada võimule mistahes hinnaga. Nagu näeme, on Keskerakond maksnud selle võimu eest väga kõrget hinda, müües maha oma põhimõtted, ka valijatele antud lubadused ja muidu sõnad. Oma väärtustest loobuda ei ole õige.

Toomas Sildami Intervjuu Kaja Kallasega Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

On Tallinna linnapeal Mihhail Kõlvartil õigus, et Keskerakonna koalitsioon Isamaa ja EKREga oli ainus viis säilitada venekeelne kooliharidus?

Huvitav, ta ütleb, et erakonnad, kes peaksid olema tohutud rahvuslased, EKRE ja Isamaa, soovivad Eestis vene kooli säilitada. Kuigi on teada, et me ei suuda kahte haridussüsteemi võrdsel tasemel ülal hoida. See tähendab, et vene koolides saavad lapsed kehvema hariduse, mis omakorda tähendab, et hiljem saavad nad kehvemad töökohad, kuna ei räägi Eestis eesti keelt.

Sellega nõustuvad ka vene kogukonna esindajad, üha rohkem nende peresid soovib panna oma lapsed eesti koolidesse, sest teavad, et seal saab parema hariduse.

Keegi ei sunni kedagi vahetama oma kultuurilist identiteeti, vene noortele peab jääma võimalus õppida igapäevaselt vene keelt, vene kultuuri. Aga Eesti ühiskonnale on oluline, et kõik meie inimesed räägiksid eesti keelt.

Nii et Kõlvart ei blufi, kui ütleb, et läinuks Keskerakond "Reformierakonnaga koalitsiooni või veelgi halvem, jäänud opositsiooni, oleks vene koolide päästmise šanss olnud olematu".

Sellisel kujul kindlasti. Sellisel kujul, et me ei tee mitte midagi, et vene kool läheb nii edasi nagu kogu aeg on läinud, et on kaks paralleelset koolisüsteemi, kus me kasvatame Eestis juurde inimesi, kes eesti keelt ei räägi. See ei ole mõistlik.

Aga seda [haridusreformi] ei tohi teha vene kogukonnale haiget tehes, vaid neid kaasates parima plaani kokkupanemisele ja seda me oleks ka teinud.

Juuni lõpus kogunesid Euroopa liberaale ühendava ALDE nõukogu liikmed Zürichisse koosolekule, kus Hollandi partei Demokraadid 66 algatusel arutati ka Keskerakonna tegevust EKRE kaasamisel valitsusse. Oktoobris arutelu jätkub. Kas Keskerakond jääb ALDE perekonda või visatakse ta sealt välja?

Mina isiklikult usun, et jääb.

Kuigi, kui läksin sinna volikogu koosolekule, olin üsna veendunud, et seda punkti natuke arutatakse, võetakse teadmiseks ja kogu lugu. Minu üllatuseks oli arutelu aga väga intensiivne, väga palju konkreetseid küsimusi oli, väga palju etteheiteid. Inimesed olid väga informeeritud, internet aitab sellele kaasa. Oli kaks ettepanekut – peatada Keskerakonna liikmelisus [ALDE-s], kuni nad on valitsuses, mis ei toeta neid väärtusi, mida ALDE partei peab oma väärtusteks või sootuks välja visata.

Kumbagi ettepanekut praegu ei arutatud, vaid määrati kaks inimest juhatusest, kes teevad endale olukorra selgeks ja siis räägitakse edasi.

Arusaadavalt küsiti ka minult arvamust. Ütlesin, et Reformierakonna soov ei ole Keskerakond välja visata, meie soov on anda Eestile parem valitsus kui praegu.

Kui teil tuleks hääletada, siis kas toetate jätta olukord nii nagu on, Keskerakonna liikmelisus ALDE-s peatada või nad üldse sealt välja visata?

Peatamine on kõige leebem variant. Praegu seda veel päevakorda pole pandud, kui pannakse, siis Reformierakonna juhatuses arutame.

Arvan, et välja neid ei visata. Esiteks seepärast, et Keskerakonnast on Eesti peaminister [Jüri Ratas] ja teiseks tuleb Euroopa Komisjoni volinik [Kadri Simson] Keskerakonnast.

Toomas Sildami Intervjuu Kaja Kallasega Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Euroopa Liidu kõrgemate ametikohtade jagamine läks mööda Põhjamaadest ja Balti riikidest, üldse Kesk- ja Ida-Euroopast. Mida see näitab?

Minu arvates seda, et Lääne-Euroopal, vanadel Euroopa riikidel on natuke kõrini Ida-Euroopa toimetamisest. Kui te mõtlete sellele kõigele, mis puudutab keskkonnateemasid, migratsiooni arutelusid, ka finantsküsimusi ja näiteks Martin Helme tegevust seoses ESM-iga...

Ja hakkabki tekkima suhtumine, et kui teie [Ida-Euroopast] ei taha olla meiega, siis meid ei huvita, et teie oleksite kaasas teemadel, mis teid huvitavad.

See on väga ohtlik. See on meie julgeolekule väga ohtlik. Visegradi riigid on keset Euroopat ja neil on head naabrid versus meie, kes me oleme [Euroopa] ääres ja väikesed.

Samas on Põhjamaad olnud ju äärmiselt Euroopa-lojaalsed.

Tõsi.

Euroopa Liidu tipp-positsioonid saavad Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia ja Belgia. Geograafiline tasakaalustamatus on ilmne. See ju ainult süvendab meeleolu, et suured liikmesriigid otsustavad üle väikeste peade?

See ei ole hea, olen nõus. Liberaalidel läks ju hästi, aga väikestel liikmesriikidel mitte. Neid esindab justkui Belgia, aga no kuulge...

Ärme tee nalja.

Ärme tee nalja. Belgia on Benelux, absoluutne Euroopa süda. Mida tema teab tegelikult väikeriikide muredest, mida tunnevad näiteks Eesti, Läti, isegi Taani.

Positiivne on meile aga Ursula von der Leyen Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadina. Sakslane sellel kohal on hea, pealegi on Leyen Eestit igas mõttes toetanud, ta paneb väikeseid riike rohkem tähele ja arvestab nendega.

Üldises pildis on aga Saksa-Prantsuse diil meile kokkuvõttes ohtlik, sest me ei ole seal kuidagi osalised.

Kui palju aidanuks siin meie piirkonna riikide eelnev omavaheline koostöö endapoolsete kandidaatide esitamisel ja toetamisel?

Ma ei tea, kui palju koostööd peaministrid tegid.

Välja pole see paistnud.

Välja pole see tõesti paistnud. Suurem koostöö, jah, on oluline teema, eriti väikeste riikide vahel.

Samas, kui mõtlen enda aegadele Euroopa Parlamendis, siis teatud küsimustes joonistus selgelt välja koostöö, kus olid osalised Suurbritannia, Holland, Skandinaaviamaad, Põhjamaad, Balti riigid ja Iirimaa. Sellist koalitsiooni võiks ka teistes küsimustes tugevdada, et saada jõudu juurde.

Euroopa Ülemkogu uue võimaliku eesistuja arutamisel käis läbi Leedu presidendiametit lõpetava Dalia Grybauskaite nimi, keda toetas ka Jüri Ratas. Kuidas tundub?

Kui meie piirkonnas on üks tugev kandidaat, siis oleks positiivne, kui kõik tema taha tuleksid.

Euroopa tasandil tuleks siseriiklikud erimeelsused kõrvale jätta. Et kui mõni riik arvas, et hea kandidaat oleks Andrus Ansip, siis Jüri Ratas oleks pidanud teda kui Eesti kandidaati toetama.

Tahtsingi küsida, et võibolla pidanuks Eesti otsima ülemkogu uue eesistuja puhul liitlasi hoopis Andrus Ansipile? Endine peaminister, Euroopa Komisjoni asepresident, sai tugeva tulemuse europarlamendi valimistel, kuulub ALDE perekonda...

Mina olen absoluutselt seda meelt. Aga seda küsimust küsige Jüri Rataselt.

Toomas Sildami Intervjuu Kaja Kallasega Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Mis saab Eesti Panga nõukogust? Selle esimees Mart Laar esitas parlamendile panganõukogu uue koosseisu, mida ta erakondadega arutanud ei olnud...

Vastab tõele.

Laar soovib, et Reformierakonda esindaks Eesti Panga nõukogus endiselt ekspoliitik Jaanus Tamkivi. Keda teie sellel kohal näeksite?

Meie näeksime sellel kohal Andres Sutti, kellel on IMF-i kogemus, kes on töötanud Luxembourgis ja töötanud ka Eesti Panga asepresidendina. Kindlasti väga kompetentne inimene. Ja muidugi süveneks tema puhul side Eesti Panga ja riigikogu vahel, sest ikka ju kuuleb etteheiteid, et Eesti Pank annab indikatsioone, kuhu asjad hakkavad minema, aga valitsus ja parlament ei võta neid hoiatusi arvesse.

Lugesin Mart Laari etteheidet Kaja Kallasele, et see [Eesti Panga nõukogu] ei ole erakondlik toiduahel. Mina ütlen Mart Laarile vastu: see pole ka tema isiklike sõprade klubi, mida ta seal kokku paneb, vaid Eesti Panga nõukogu. Seal peavad olema eelkõige kompetentsed inimesed, ka tegevpoliitikud. Vaadates Andres Suti CV-d, on ta kindlasti ekspert, kellelt tegevpoliitikuks saamine ei võta erialast kompetentsi ära.

Mis siis saab Eesti Panga nõukogu liikmete hääletusest riigikogus?

Seaduse järgi kinnitab riigikogu Eesti Panga nõukogu liikmed panga nõukogu esimehe ettepanekul. Meie sellist nimekirja toetada ei saa, millega Mart Laar praegu parlamenti tuli.

Teie ettepanek on?

Et Mart Laar esitaks uue nimekirja. Praeguses nimekirjas on kaks inimest Isamaast, mis on suuruselt eelviimane parlamendifraktsioon – Mart Laar ise ja Rein Minka, kes on Mart Laari parem käsi ja Isamaale lähedal seisev isik. Kõige väiksemast fraktsioonist ehk sotsidest on üks liige. Keskerakonnast ja Reformierakonnast on üks esindaja. Aga ei ole EKRE-t, riigikogu suuruselt kolmandat fraktsiooni. Mis on selle põhjendus?

Toomas Sildami Intervjuu Kaja Kallasega Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Milline tulevik ja kas üldse on Eesti põlevkivienergeetikal?

Vaadates Euroopa ja maailma kliimapoliitikat ja keskkonnaeesmärke on pikas perspektiivis raske näha, kuidas saab põlevkivist edasi toota elektrit nii, et see oleks konkurentsivõimeline.

Mõeldes Ida-Virumaale, siis mida peaks tegema? Kui olin Euroopa Parlamendis, tegelesin ka energeetikaküsimustega ja kui teised rääkisid kivisöest, tõstsin mina põlevkivi teemaks. Sarnaste piirkondade probleemid on igal pool Euroopas samad. Inimesed, kes töötavad kaevanduses, nad on väga töökad, aga väga spetsiifiliste oskustega. Kuidas meelitada sinna investeeringuid, mis tooksid selliste oskustega inimestele [uut] tööd?

Euroopas on häid näiteid, kus on õnnestunud söekaevanduspiirkondade ümberkujundamine, nendelt peame meiegi õppima. Euroopas on selliste piirkondade aitamiseks eraldi programm, mida on kasutatud Itaalias, Sloveenias, Saksamaal, kuid minu üllatuseks pole Eesti seal eriti kaasa löönud, et saada Ida-Virumaa toetamiseks vajalikke teadmisi.

Ida-Virumaal tunnevad inimesed praegu ainult ühte – masendust. 1300 kaevurit ja energeetikut elavad vallandamishirmus.

Arusaadav. 1300 inimest on suur arv kogu Eesti mastaabis ja veelgi suurem Ida-Virumaale mõeldes, puudutab ka nende perekondi ning on seeläbi sootuks laiem teema. Sellesse ei tohi kergekäeliselt suhtuda.

Kas Eesti riik peaks enda omanduses hoidma lennufirmat Nordica, kes lahkub Tallinna liinidelt ja teeb kusagil mujal allhankena tellimuslende?

Eesti riigi huvides on see, et meil oleksid toimivad lennuühendused – et hommikul saaks siit olulistesse sõlmpunktidesse ja õhtul saaks koju tagasi. Kas selleks on vajalik riigi lennufirma või kokkulepped teiste lennufirmadega... arutelukoht.

Ma ei arva aga, et riigil on õige hoida lennufirmat, mis lendab ainult kusagil kaugemal. Kui [Nordica] kasumi teenimise eesmärk on, et selle najal hoida üleval hommikused ja õhtused otseliinid Euroopa sõlmpunktidesse, siis see on mõistlik.

Seda võimalust Nordica ei paku.

(Laiutab käsi)

Kas on õige, et odavam viinapudel maksab pärast kange alkoholi 25-protsendilist aktsiisilangetust vähem kui kinopilet?

Ma ei tea, ma ei osta viina.

Tore. Aga on see õige, et viinapudel on nüüd nii odav?

Meie olime kogu aeg vastu, et kange alkoholi aktsiisi nii palju alandada...

Aga Reformierakond hääletas juuni keskel riigikogus selle EKRE valimislubaduse täitmise eest.

Olime parlamendi menetlusse andnud eelnõu alandada lahja alkoholi aktsiisi 33 protsenti, mis tugines KPMG uuringule, et selline langetus aidanuks piirikaubandust lõpetada. Kange alkoholi aktsiisi tahtsime palju vähem alandada. Riigikogus meie ettepanekut ei toetatud.

Miks me hääletasime koalitsiooni eelnõu poolt? Ka Euroopa Parlamendi valimiste kampaania ajal meie esikandidaat Andrus Ansip rääkiski ainult alkoholi aktsiisist ja kuidas see valitsus on teinud suure vea tõstes [õlle] aktsiisi 70 protsenti. Kui nüüd tuleb Jüri Ratase valitsus eelnõuga, millega ta tunnistab Jüri Ratase valitsuse viga seoses alkoholiaktsiisi tõstmisega, siis seda tuleb toetada ja leidsime, et see on küll vale samm, aga õiges suunas.

Mul on küll visuaalselt raske ette kujutada, kuidas saab teha vale sammu, aga õiges suunas, kuid saan aru, et Reformierakond oli end ise rääkinud lõksu, kust väljapääsu ei olnud.

Mitte seda. Oleme kogu aeg rääkinud, et valitsus on teinud suure vea ja kui nüüd valitsus soovib seda viga korrigeerida, siis peame neid selles aitama. Kuigi meie hinnangul on nad teinud ka vigu vigade parandamisel.

Meie argumendid, ka valimiskampaania ajal, olid alati fiskaalpoliitilised, et oleme suure aktsiisiraha, pluss käibemaksu kinkinud Lätile. Meie argumendid ei olnud seotud tervisepoliitikaga.

Ja nüüd saime vastu aktsiisisõja Lätiga.

Me küsisime, kas lätlastega on räägitud, sest Andrus Ansipki on öelnud, et varem tehti sellised sammud alati oma naabritega kooskõlastatuna. Ka nüüd väideti meile, et nendel teemadel on omavahel räägitud. Hiljem selgus, et nii siiski ei olnud.

Toomas Sildami Intervjuu Kaja Kallasega Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Mida te ise ajakirjanikuna Reformierakonna esimehelt küsiksite?

Hea küsimus. (Naerab) Ei tea.

Siis ma küsin ise: millal Reformierakond võtab võimu?

See ei ole meie võtta, vaid see on eelkõige...

Ärge nüüd öelge, et see on Jüri Ratase anda.

Ei, see ei ole Jüri Ratase anda, aga kui ütleksin, et võtame võimu, siis need on tühjad sõnad. Marsime kohale, võtame võtmed ära ja ei lase kedagi sinna [Stenbocki majja] sisse, või?

Eestis on kombeks koalitsioonivalitsus, mille moodustamiseks pead leidma koalitsioonipartnerid. Need saad leida siis, kui nad on valmis senisest koalitsioonist ära tulema, nende kannatus on katkenud või nad ei saa selles võimuliidus seda, mida sooviksid saada.

Kõigepealt tuleb praegune koalitsioon sisemiselt ära õõnestada?

Kõigepealt, jah, peavad selle koalitsiooni niidid minema nii pingule või katkema...

Vaadates viimaste nädalate väljaütlemisi, siis [Isamaa esimees] Seeder ütleb, et Kõlvart valetab; [keskerakondlased] Aab ja Terik ütlevad, et [EKRE esimees] Helme käitub ministrile täiesti kohatult ja Tallinna Ülikool ei tooda hobusevargaid; siis keegi peab jälle vabandama; [keskerakondlane] Tanel Kiik peab käima Euroopas [ALDE-s] selgitusi andmas, et mis Eestis toimub ja püüdma kõike mahendada... Samal ajal on kolmas koalitsioonipartner [EKRE] asjade käiguga rahul ja ei kavatse kuidagi muutuda. Miks nad peaksidki?

Selles valitsuses on nii Keskerakond kui ka Isamaa igas mõttes EKRE pantvangis. Niipea kui nad aru saavad, et sellest valitsusest ei tule midagi ja nemad kindlasti ei võida oma valijate jaoks, vaid kaotavad neidsamu valijaid – siis see on punkt, mis paneb neid teistmoodi käituma.

Autor tänab külalislahkuse eest restorani NOK NOK, kes tegi meile oma uksed 5. juuli hommikul lahti kaks tundi ametlikust avamisajast varem.

Toomas Sildami Intervjuu Kaja Kallasega Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Toimetaja: Anvar Samost



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: