"Sellistes tingimustes on Euroopa Liidu ja Venemaa suhete stagnatsioon pikaajaline ning pole oodata, et vastastikune sõltuvus saaks lähiajal aluseks sisulisele koostööle, kuni Venemaa poliitilise eliidi hulgas pole toimunud põlvkondade vahetust," öeldakse raamatu toimetanud EVI direktori Kristi Raiki ja EVI koosseisuvälise teaduri András Ráczi lõppsõnas.

"See raamat näitab, et eeldused selleks, et positiivse vastastikkuse sõltuvuse loogika saaks Euroopa Liidu ja Venemaa suhetes kinnistuda, pole olnud kunagi tugevad ning need on veelgi nõrgenenud alates 2014. aastast (kui Venemaa hõivas Ukrainalt Krimmi - ERR)," tõdevad Raik ja Rácz. Nende hinnangul on erinevused kahe poole poliitilistes süsteemides kasvanud ning saanud selgeks, et Venemaa ei ole üleminekuteel, et muutuda Euroopa demokraatlike riikide sarnaseks.

Samas jätkatakse, et kahe poole energia-alane sõltuvus kestab, kuid suhted on pinevad erinevate huvide ja mõlema poole turukeskkonna erinevuste tõttu. Samuti on poolte kaubandussuhted tasakaalustamata, need on Euroopa Liidu jaoks vähetähtsad ning nende tähtsus kahaneb ka Venemaa jaoks. "Samal ajal, kui EL peab kinni vabakaubanduse ja liberaalse majanduse põhimõtetest, on Venemaa muutunud üha protektsionistlikumaks ja keskendub ise toimetulemise võimekuse suurendamisele," rõhutavad raamatu koostajad.

"Lõpuks - julgeolekuteemad, mis on alati domineerinud majanduskoostöö üle Venemaa puhul, - on saanud esmaseks fookuseks ka Euroopa Liidu jaoks suhetes Venemaaga. Mõlemapoolse usaldamatuse õhkkonnas valitseb strateegiline konkurents vastastikku kasuliku koostöö üle," resümeerivad Raik ja Rácz.

Kogumiku "Krimmi-järgne muutus EL-Venemaa suhetes: vastastikkuse sõltuvuse edendamisest haavatavustega toimetulekuni" maht on ligi 300 lehekülge ning sellesse on panustanud üle kümne autori.