Lääne-Euroopat räsiv kuumalaine ohustab ka Pariisi Jumalaema kirikut
Prantsusmaa pealinnas Pariisis, nagu ka mitmel poolt mujal Lääne-Euroopas, purunesid neljapäeval järjekordsed kuumarekordid. Muuhulgas ohustab kuumalaine ka Jumalaema kirikut, mida alles käesoleva aasta aprillis laastas ulatuslik tulekahju.
Katedraali peaarhitekti Philippe Villeneuve'i hinnangul võib kuumalaine hävitada põlengu üle elanud võlvkatuse, vahendas Reuters.
Põhjuseks on see, et kirikuhoone kiviseintes on endiselt kevadistest kustutustöödest tulenevat liigset niiskust. Liiga kõrge õhutemperatuuri tõttu võivad aga need kivist konstruktsioonid ka liiga kiirelt kuivama hakata.
"Kuumalaine valmistab mulle tõsist muret," nentis Villeneuve. "Kardan, et ühenduskohad ja müürid kaotavad kuivades oma sidususe ja struktuurse kvaliteedi ning äkitselt võibki juhtuda, et võlv annab järele."
Peaarhitekt tuletas ka meelde, et erinevalt näiteks kellatornidest ja katedraali teistest osadest pole ehitusekspertidel veel õnnestunud säilinud lage põhjalikult uurida. Hetkel pole võlvide külge asetatud kümned sensorid siiski veel märku andnud, et ehitise olukord oleks halvenemas.
President Emmanuel Macron on lubanud Jumalaema kiriku taastamist viie aasta jooksul. Praeguseks on osaliselt purunenud katuse kohale suur valge presentkatus, stabiliseeritud sambaid ning asetatud igale poole võimalikke nihkeid või muutusi jälgivaid sensoreid.
Mitmes riigis purunesid kuumarekordid
Prantsuse pealinnas Pariisis mõõdeti neljapäeval rekordilised 42,6 soojakraadi Celsiuse järgi, mis purustas 70 aasta vanuse rekordi, teatas riigi ilmateenistus.
Soojakraadid mõõdeti Montsouris' piirkonnas, teatas Météo-France. Eelmine Pariisi kuumarekord 40,4 kraadi pärines 1947. aasta juulist.
Kuumarekord langes ka Hollandi idaosas Deeleni linnas, kus mõõdeti neljapäeval 41,7 kraadi sooja. 1944. aastast pärinev varasem rekord 38,6 kraadi purunes ilmateenistuse teatel esimest korda juba kolmapäeval.
Belgia meteoroloogid registreerisid neljapäeval kuumarekordi riigi põhjaosas Kleine-Brogeli sõjaväebaasis, kus mõõdeti 40,6 kraadi sooja. Varasem kuumarekord 40,2 kraadi mõõdeti Belgias kolmapäeval.
Lääne-Saksamaal Lingenis registreeriti neljapäeval esmalt 40,9 ja mõni aeg hiljem 41,5 kraadi, teatas Saksa ilmateenistus. Sellega purunes kolmapäeval Mönchengladbachi lähedal Geilenkirchenis mõõdetud eelmine rekord 40,5 kraadi.
Soomes on olnud samuti palav nädal. Neljapäeval tõusis temperatuur Turku linnas 30,2 kraadini ja reedel peaks ilm veelgi palavamaks muutuma. Pühapäevaks on mõnel pool prognoositud isegi kuni 33 kuumakraadi.
Meteoroloogide prognooside kohaselt jätkub kuumalaine Euroopas veel mõnda aega.
"Nüüd kohe ei ole leevendust tulemas," ütles Soome meteoroloogiateenistuse spetsialist Petri Hoppula.
Euroopal lasub järjekordne kuumalaine
Lääne-Euroopa on enda alla matnud järjekordne kuumalaine - suvitajad tunglevad randades, järvedes ja basseinides, püüdes leida varju uusi rekordeid purustava palavuse eest.
Mitmes Prantsuse linnas mõõdeti teisipäeval kõigi aegade kõrgeimad temperatuurid, teatas ilmateenistus Météo-France. Näiteks lõi veinipealinn Bordeaux 41,2 kraadiga 2003. aasta augustist pärinevat rekordit 40,7 kraadi.
Saksamaal mõõdeti kolmapäeval rekordilised 40,5 kraadi Celsiuse järgi, teatas riigi meteoroloogiateenistus.
"Uus rekordtemperatuur Saksamaa lääneosas Geilenkirchenis - 40,5 Celsiuse järgi. Varasem rekord oli 40,3 kraadi," kirjutati teadaandes.
Belgias mõõdeti rekordiliselt kõrge temperatuur 39,9 kraadi Celsiuse järgi, teatasid riigi meteoroloogid. Riigi eelmine rekord pärines 1947. aastast, mil mõõdeti 36,6 kraadi.
Soojakraadid mõõdeti Euroopat tabanud kuumalaine ajal Kleine-Brogeli sõjaväebaasis, ütles kuningliku meteoroloogiainstituudi peasünoptik David Dehenauw.
Hollandis mõõdeti kolmapäeval riigi ajaloo kõrgeim temperatuur 38,8 kraadi Celsiuse järgi.
Gilze-Rijenis mõõdetud temperatuur purustas 75 aasta vanuse rekordi 38,6 soojakraadi, teatas Hollandi meteoroloogiainstituut.
Paljud Hollandi põllumehed jätavad lehmad ööseks välja, lasteaiad on aga suletud, sest palavuses nähakse ohtu väikelastele.
Briti ilmateenistuse sõnul on võimalik, et neljapäeval kukub 2004. aastal Kentis registreeritud kuumarekord 38,5 kraadi.
Briti raudteehaldur Network Rail teatas, et kuuma ilma tõttu vähendatakse rongide liikumiskiirust.
"Äärmusliku kuumaga võivad õhukaablid lõtvuda ja kiired rongid lõhkusid need. Me aeglustame sõitu, et reisijad ei sattuks ohtu, kui see juhtub," ütles firma Twitteris.
Euroopa elas alles juuni lõpus läbi eelmise rekordilise kuumalaine. Nüüdne ulatub Prantsusmaast Norrani ning on kaasa toonud ka ohvreid.
Näiteks otsib Londoni politsei kolme inimest, kes Thamesi jões ujudes kadunuks jäid.
Prantsusmaal on antud oranži taseme ilmahoiatus - kõrgeimast puudub vaid üks aste.
Paljudes piirkondades on kohalikud võimud kehtestanud veekasutuse piirangud, sest kuumus on toonud kaasa põua ja jõgede veetase langeb kiiresti.
Veepiirangud kehtivad 96 Prantsusmaa departemangust 73-s. Kõige hullem on olukord riigi keskosas Loire'i orus, kuid põud valitseb ka Edela- ja Kagu-Prantsusmaal.
Palav ilm rõõmustab jäätisetootjaid, kelle tulud tõusevad koos kuumakraadidega.
Loomaaedade asukaid kostitatakse jäässe külmutatud toiduga, et neid pisutki maha jahutada. Lääne-Prantsusmaal Fitilieu looduspargis said lõvid teisipäeval kanasorbetti.
Pariisis elav eestlane: see on uus reaalsus
Pariisis elav Martin Kala rääkis "Ringvaates", et 40 soojakraadiga Pariisis elamine on praktiliselt võimatu. "Pariis on suur, kitsad tänavad, seal ei liigu mingisugune õhk, Pariis asub veel orus. Elamine seal ei ole kindlasti võimalik," rääkis ta.
"Tegemist on ka urbanistliku olukorraga, kus asfalt, ehitised kõik imavad päeval kuumust sisse ja õhtul, kui temperatuur langeb, siis need kõik toimivad radiaatorina ja linn hakkab tagasi andma seda kuumust," selgitas Kala.
Kala sõnul püüab linnavalitsus seekordse kuumalaine ajal inimesi rohkem informeerida ning näiteks politsei ja päästeteenistus viivad vanematele inimestele koju vett, et aidata neil palavusega toime tulla.
Kala tõi välja, et kuigi neljapäeval sündisid Pariisis uued kuumarekordid, siis tegelikult on väga palavaid aegu olnud seal mitmel viimasel suvel ning seda nädalate kaupa järjest. "See on uus reaalsus," märkis ta.
Seda, kas kuumalainega seoses räägitakse Prantsusmaal rohkem ka kliimasoojenemisest, ei osanud Kala öelda, kuid usub, et see annab kindlasti tõuke, et sellest rohkem räägitaks.
Toimetaja: Laur Viirand, Merili Nael
Allikas: ERR/BNS