Puhaskasum kahanes 5,3 miljoni euro võrra 9,4 miljonile eurole (-35,9 protsenti), seda peamiselt suurenenud amortisatsioonikulude tõttu, teatas ettevõte.

Kontserni finantsdirektori ja juhatuse liikme Andri Avila sõnul mõjutas üldist tegevuskeskkonda enim CO2 heitmekvoodi hind, mis kerkis kvartali keskmisena 25,6 eurole tonnist (76 protsenti).

"CO2 hind survestab küll hetkel märkimisväärselt põlevkivist elektri tootmist, kuid samas on tõusnud ka elektri turuhind. See on suurendanud ettevõtte teiste ärisuundade, eelkõige taastuvenergia kasumlikkust," kommenteeris Avila.

Eesti Energia taastuvenergia toodang kasvas aastaga üle kolme korra 250 gigavatt-tunnini, millest suurima osa andsid tuulepargid (194 GWh). Biomassist toodetud taastuvenergia kogus kasvas aastaga kaks korda 40 GWh-ni, sellest Narva elektrijaamad andsid 30 GWh.

Taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest toodetud elektri osakaal kasvas Eesti Energia tootmisportfellis kvartali keskmisena 33 protsendile.

Elektri kogutoodang kahanes 1,2 teravatt-tunnile (-42,9 protsenti) ning jätkus trend, kus ettevõte müüs rohkem elektrit (1,8 TWh) kui ise tootis. Elektrienergia müügitulu kasvas 23,1 protsenti 109,7 miljoni euroni.

Põlevkiviõli tootis Eesti Energia 93,5 tuhat tonni (kasv 3,7 protsenti) ja müüs 113,1 tuhat tonni (kasv 12 protsenti).

Kuigi toornafta hinnad aastatagusega võrreldes alanesid, siis kütteõli hinnad kasvasid. Kütteõli keskmine müügihind tõusis 281,4 euroni tonnist (kasv kuus protsenti).

Eesti Energia investeeris teises kvartalis 45 miljonit (aastane vähenemine viis protsenti). Päikeseparkide ostuga sisenes taastuvenergia tütarettevõte Enefit Green Poola taastuvenergiaturule, kuid lõviosa ehk 20 miljonit investeeris kontsern elektrivõrku.

Majandusaktiivsust peegeldavaid uusi võrguliitumisi oli üle 850 (kasv 29 protsenti). Seejuures võrguga liidetud uut tootmisvõimsust lisandus aastaga üle seitsme korra rohkem ehk 35 MW.