Ka demokraatide debati teine pool tegeles tervishoiu ja migratsiooniga
Ka USA demokraatide presidendiks pürgijate debati teine pool kolmapäeval keskendus peamiselt muu tervishoiu, migratsiooni, aga ka kuritegevuse teemadele.
Debatis osales Detroidi linnas Michigani osariigis kahel õhtul 20 kandidaati.
Peatähelepanu koondus kolmapäeval tuntumatele kandidaatidele nagu favoriit Joe Biden, Bill de Blasio, Kamala Harris ja Cory Brooker. Viimased kaks olid varem endist asepresidenti kritiseerinud rassiküsimustes, kuid seekord jäi see tahaplaanile.
Kaalul oli ka seekord palju, kuivõrd väitlus vähendab kandidaatide arvu ilmselt kuni poole võrra, enne järgmist debatti septembris. Eelmise debati järel langes näiteks jõuliselt Bideni toetus.
"Härra president, teeme kõigepealt selgeks selle, et me armastame seda riiki ja me ei lahku siit. Me oleme siin selleks, et jääda ja kohe kindlasti ei jäta me seda riiki sulle," ütles Biden pöördudes sõnavõtuga Donald Trumpi poole.
Trumpi sarjamine jäi seekord siiski oodatust vähemaks ja põhilisteks teemadeks kujunesid riigis kõigile tervishoiu võimaldamine, kurjategijate ja ebaseaduslike sisserändajate inimlikum kohtlemine ning suurettevõtete ja rikaste karmim maksustamine.
Pea kõik nimetasid siiski presidenti vähemalt korra rassistiks. Senaator Kirsten Gillibrand kinnitas lisaks innukalt, et tunnetab oma vastutust valge naisena võtta rohkem ette rassismi väljajuurimiseks.
Kandidaadid panid sealjuures eraldi pahaks, et president nimetab neid sotsialistideks.
Toonitati ka vajadust keskenduda rohkem töölisklassi ja vaesemate kodanike huvidele ning tegeleda rohkem kliimamuutusega seotud probleemidega. Washingtoni kuberner Jay Inslee sarjas teiste seas Bidenit, et tolle kliimakava ei viivat riiki piisavalt kiiresti eemale fossiilkütustest.
Biden kinnitas, et kavatseb rahvusvahelise kogukonnaga teha tihedamat koostööd kliimamuutustega võitlemiseks ja naaseb kindlasti Pariisi kliimaleppesse.
Vaated lahknesid tervishoiuküsimustes
Kandidaadid on erineval arvamusel, kuidas tervishoiusüsteemi muuta.
"Ma kuulasin Ameerika perekondi, kes ütlesid, et neli aastat ei ole piisav aeg, et uuele süsteemile üle minna. Seega, ma lõin plaani, kus üleminek toimub kümne aasta jooksul. Ma kuulasin Ameerika perekondi, kes ütlesid, et nad tahavad valikuvõimalust, mis tähendab, et riikliku tervishoiusüsteemi kõrval oleks lubatud ka erakindlustus," ütles Harris.
"Kui te märkate, siis mitte keegi ei räägi sellest, et 10 aasta jooksul maksaks see uus süsteem kolm triljonit dollarit ja inimesed kaotaksid oma tööandjaga seotud tervisekindlustuse," sõnas debatil Joe Biden.
Cory Booker teatas: "Inimene, kes praegu kõige enam seda debatti naudib on Donald Trump, sest demokraadid on teineteise vastu lükatud. Samal ajal, kui tema teeb tööd selle nimel, et ameeriklastelt tervisekindlustus ära võtta."
Immigratsioonist rääkides nõustusid kandidaadid, et perekondade eraldamine piiril on vaja lõpetada ja enamik leidis, et sellele aitaks kaasa illegaalse piiriületuse dekriminaliseerimine.
Julian Castro lausus, et see on seadus, mida see president ja administratsioon kasutavad selleks, et vahistada immigrantidest vanemad ja seejärel neid oma lastest füüsiliselt eraldada.
Lisaks arutasid kandidaadid majandust, kliimamuutust, kriminaalõigusreformi ja rassiprobleeme. Samuti räägiti Muelleri raportist, president Trumpi ametist kõrvaldamisest ja sõdadest Iraagis ja Afganistanis.
Osad kandidaadid - eriti Harris, Booker ja Bill de Blasio - kasutasid mitu korda võimalust kritiseerida Bideni varasemat tegevust senaatori ja asepresidendina. Endiselt küsitluste eesotsas olev Biden suutis USA meedia hinnangul seekord aga rünnakutele paremini vastata.
Allikas: AFP-BNS, ERR