Riigihalduse ministri poolt valitsuskabinetile esitatud memorandumis "Riigipalgaliste töötajate värbamine regioonidesse üle-eestiliselt ja töökohtade pealinnast väljaviimine" märgitakse, et aastateks 2017-2019 seati eesmärgiks 1000 riigitöötaja väljaviimine pealinnast, millele lisandus sadakond kaitseministeeriumi valdkonna salastatud töökohta. 2019. aasta veebruari seisuga oli välja viidud 830 töökohta.  

Kõige rohkem on välja viidud töökohti sotsiaalministeeriumi (197) ja siseministeeriumi haldusalast (129). Justiitsministeeriumile seatud eesmärgist viia aastatel 2017-2019 välja 100 töökohta, oli aga täidetud vaid 19 (2019. aasta jaanuari seisuga).

Memorandumis märgitakse, et kõige keerulisemad on olnud peakontorite väljaviimised. Praeguseks on peakontoritest pealinnast välja viidud rahvakultuuri keskus (Viljandisse), SA Erametsakeskus (Raplasse), Integratsiooni SA (Narva) ning uue riigiasutusena alustas 2018. aastal Eesti geoloogiateenistus Rakveres.

Pealinnast 830 väljaviidud ametikohast on 25 protsenti viidud Tartusse, 14 protsenti Ida-Virumaale ja 61 protsenti mujale Eestisse.

Positiivsena tuuakse töökohtade väljaviimisest seda, et regioonidesse on loodud kõrgema kvalifikatsiooniga töökohti, mis on aidanud regioonide tööturgu mitmekesistada. Samuti on positiivsena märgitud töötajate kolimist regioonidesse koos peredega, aga ka kaugtööd ja paindlike töötingimuste kasutuselevõtu kasvu. Paranenud on ka regioonide majanduslik tasakaal ja teadlikkuse kasv keskvalitsuse asutustest regioonides.

Memorandumis nenditakse, et riigitöökohtade väljaviimise poliitika on endaga kaasa toonud ka väljakutseid.

"Väljaviimisega kaasnevad muutused on mõjutanud töötajaid, organisatsioone tervikuna ning seotud partnereid ja huvigruppe. /.../ Probleemidena on esile kerkinud värbamisprobleemid, töötajate lahkumine organisatsioonist (sh valdkonna spetsialistid) ning kõrged ühekordsed kulud."

Aastatel 2019-2023 plaanib valitsus regioonidesse viia veel täiendavalt 1000 töökohta ning seada eesmärgiks keskvalitsuse asutuste töötajate osakaalu viimine Tallinnas 42 protsendini aastaks 2023.

Samas soovitab rahandusministeerium juurutada paindlikumat lähenemisviisi: toetada üle-eestilist riigipalgaliste töötajate regioonidesse värbamise põhimõtet.

Memorandumis märgitakse ka, et hetkel on Tallinnast väljapool RKAS-ile kuuluvates hoonetes vakantseid büroopindasid, millele on võimalik mahutada ligi 428 töötajat. Perioodil 2020-2023 on aga võimalik riigile kuuluvates hoonetes remonttööde teostamise järgselt pakkuda arvestuslikult 743 töökohta. Töökohtade loomiseks vajalik investeeringusumma on ligi 22 miljonit eurot.

Samas ei pea rahandusministeerium riigimajade programmi realiseerumisel tühjaks jäävate hoonete taas kasutusele võtmist eelistatud lahenduseks. Vabanevad hooned on selleks sageli liiga suured ja võivad jääda pooltühjaks. Pigem soovitatakse uusi töökohti kolida riigimajadesse ja võtta väiksemaid pindu kasutusele erasektorist.