Paljusid Euroopa poliitikuid ja analüütikuid hirmutab võimalus, et Salvini saab oma poliitilise manöövri järel peaministriks, aitab valida riigile endale sarnase Kremli-meelse presidendi, kutsub valitsusse abiks enda parteist veelgi äärmuslikuma erakonna Itaalia Vennad ning tülitseb Brüsseliga nii kaua, kuni Itaalia lakkab sisuliselt olemast eurotsooni liige. Politico märgib, et kuigi sellist arengut ei saa Liiga head reitingut ja teiste parteide peataolekut hetkel arvestades välistada, on Itaalia poliitika sageli ettearvamatu ning Liiga toetus pole ka praegu kaugeltki nii suur, et neil õnnestuks valitsust üksinda moodustada.

Üheks märgiks, et siseminister Salvini ei pruugi oma plaaniga olla niivõrd edukas kui ta esialgu lootis, oli teisipäevane istung senatis lükati tagasi Salvini üleskutse korraldada kiirelt valitsuse usaldushääletus. Ettepaneku läbikukkumises mängis olulist rolli see, et Salvini erakonna senine koalitsioonipartner Viie Tähe Liikumine (M5S) on asunud tegema üha suuremat koostööd kunagise võimuerakonna, vasaktsentristliku Demokraatliku Parteiga (PD).

Politico arvates võivad Salvini komistuskivideks ostutuda viis meest:

* president Sergio Mattarella, kellel on Itaalia seaduse kohaselt üsna laialdased volitused. Euroopa Liidu meelne Mattarella on nimelt see isik, kes otsustab, kas kuulutada välja ennetähtaegsed valimised või kas praeguses parlamendis on tekkinud piisav enamus uue valitsuse moodustamiseks. Viimane variant eeldaks kokkulepet näiteks M5S-i ja PD eestvedamisel. Samuti on presidendil ka õigus määrata ametisse nn tehnokraatide valitsus, kuid allikate kinnitusel on Mattarella teadlik, et selline samm praegusel hetkel ainult suurendaks Salvini populaarsust. Mõned analüütikud prognoosivad, et Mattarella kiidab mingi hetk heaks Salvini soovitud ennetähtaegsed valimised, kuid teeb seda viisil, et Liiga juht ei saa vältida vastutust järgmise aasta keerulise riigieelarve eest, mis tuleb oktoobris heaks kiita. Oluline on meeles pidada, et Mattarella on muudest poliitilistest tormidest hoolimata Itaalia kõige populaarsemaks poliitikuks - eelmisel nädalal avaldatud uuringu kohaselt suhtub temasse heakskiitvalt 60 protsenti valijatest;

* praegune peaminister Giuseppe Conte, kes sai Liiga ja M5S-i valitsuse juhiks nö kompromisskandidaadina, samas kui kahe koalitsioonipartei juhid Salvini ja M5S-i juht Luigi Di Maio said asepeaministriteks. Vaoshoitud retoorikaga parteitu Conte, kes polnud enne peaministriks saamist olnud üheski poliitilises ametis, on peaministrina osutunud rahva seas populaarseks ning tema reiting jääb hetkel alla ainult Mattarellale, kellega on ta viimastel kuudel üha lähedasemaks saanud. Samal ajal on ta populaarsem kui senise valitsuse lammutamise kasuks otsustanud Salvini ning on ilmselt teadlikult võimendanud oma mõõdukat ja Salvini-vastast kuvandit;

* aasta alguses Demokraatliku Partei (PD) juhiks valitud Nicola Zingaretti, kes pole esmapilgul küll tugevas positsioonis ning seda isegi mitte oma erakonnas, kus endiselt on mõjukas ametlikku positsiooni mitte omav endine peaminister Matteo Renzi. Viimane on olnud vastu ka liidule M5S-iga, mida Zingaretti omakorda toetab. Seetõttu on Lazio regiooni juhil Zingarettil põhjust samuti toetada erakordseid valimisi, et seeläbi kõrvaldada partei rahvasaadikute seast Renzi lojalistid ning sillutada nii tee valitsusliidule M5S-i ja teiste võimalike partneritega;

* endine majandusarengu minister Carlo Calenda, kes valiti mais PD nimekirjas Euroopa Parlamenti. Tema on rääkinud samuti võimalusest luua mingi liit liberaalsetest, progressiivsetest ja EL-i meelsetest jõududest, millega võiks tema arvates liituda ka osa Silvio Berlusconi erakonna Forza Italia poliitikutest. Oma peamiseks eesmärgiks peabki ta Salvini-vastase ühisrinde tekitamist ja Itaalia jäämist Euroopa Liidu ning eurotsooni liikmeks;

* M5S-i poliitik Alessandro Di Battista, keda on tema retoorika ja maneeride tõttu nimetatud ka Viie Tähe Liikumise vastuseks Salvinile. Suure tõenäosusega saaks just temast võimalikel ennetähtaegsetel valimistel vahepeal toetust kaotanud M5S-i esinumber. Kuigi ka tema on sarnaselt Salvinile olnud oma parteis Kremli-sõbralikkuse eestvedajaks, on ta samal ajal veelgi innukam asuda võitlusse oma peamise poliitilise rivaali ja alter egoga.