Mali rünnaku järel vajas arstiabi kuus Eesti kaitseväelast ({{commentsTotal}})

{{1563877560000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi/ERR

Malis esmaspäeval toimunud sisside rünnaku ja plahvatuse järel vajas arstiabi kuus Eesti kaitseväelast.

"Kokku vajas enesetapurünnaku järel arstiabi kuus Eesti kaitseväelast, neist kolm on ka praegu arstide hoole all," ütles kaitseväe juhataja Martin Herem teisipäeval peetud pressikonverentsil.

Prantsusmaa sõjaväebaasi Gao linnas, kus eestlased teenivad koos Prantsuse ja Mali kaitseväelastega, ründasid esmaspäeval enesetaputerroristid, kelle autos asunud lõhkekeha puhkenud tulevahetuse ajal plahvatas.

Varasemate teadete kohaselt sai rünnakus viga viis Eesti kaitseväelast.

Heremi sõnul oli ka prantslaste seas samas suurusjärgus vigastatuid, täpset arvu ta ei öelnud. Sõdurite vigastused ei ole väga rasked, nad said killuhaavu või põrutusi. Lisaks sellele võib mõnel mehel olla ka kuulmiskahjustusi, rääkis Herem.

Kindrali sõnul plaanitakse viga saanud varem koju tuua, kuna nad ei saaks plaanilise rotatsiooni ajaks, mis toimub augusti alguses, terveks. Millal täpselt tagasitoomine toimuma saab, ei ole veel teada.

Rünnak tõrjuti edukalt

Heremi sõnul näitab see, et ei eestlased ega ka Prantsuse sõjaväelased ühtegi meest rünnakus ei kaotanud, nende tegutsemise professionaalsust. "Ilmselgelt oli meie ja prantslaste tegevus niivõrd tõhus, et keegi ei saanud surma," tõdes kindralmajor Herem, kelle sõnul on sellistes rünnakutes sageli kümneid hukkunuid. "Need julgestus- ja turvameetmed tagasid selle, et meil kaotusi ei ole," ütles ta. Tal ei olnud täpseid andmeid, kas plahvatuses ka mõni tsiviilisik viga sai, kuid teada on, et läheduses viibis eraisikuid.

Heremi hinnangul suurendatakse rünnaku järel Gao baasis tähelepanu ja valmisolekut ning viiakse vajadusel sisse ka muudatused. "Mul ei sobi targutada, aga pole kahtlust, et Eesti ja Prantsuse üksused viivad sisse muudatused, kui seda on vaja," lisas ta.

Rünnakus püüdsid terroristid baasi pääslale läheneda väidetavalt ÜRO värvides sõidukiga, kuid sattusid tulevahetusse. Pääslale ei saa otse ligi sõita, selleks tuleb teha erinevate taktistuste ja tõkete vahel mitu siksakki. Heremi sõnul ei ole ka teada, mis suure koguse lõhkeainet autos plahvatama pani - kas seda tegi autos istunud terrorist, käivitati plahvatus kusagilt kaugemalt või toimus see tänu tulevahetuses saadud tabamustele.

Herem ütles, et ei ole täpselt teada, kes rünnaku korraldasid, kud ilmselt oli see ISIS ning nii tõsine rünnak näitab, et sissid on Prantsuse ja Eesti üksuste tegevusest häiritud. Heremi kinnitusel ei ole sel ajal, kui eestlased Gao baasis on teeninud, sellele nii ohtlikku rünnakut korraldatud.

Ei ole alust arvata, et rünnak oli sihitud mõne konkreetse riigi vastu, vaid selle eesmärgiks oli kahjustada operatsiooni Barkhane, leidis Herem.

Eesti kaitseväe juhataja edastas ka Prantsuse relvajõudude juhataja sõnumi operatsiooni Barkhane edust. Heremi sõnul saab suur hulk inimesi tänu operatsioonile Gao piirkonnas oma kodudes elada.

Kaljulaid ja Ratas soovivad sõduritele kiiret paranemist

President Kersti Kaljulaid ja peaminister Jüri Ratas soovisid Mali rünnakus viga saanud Eesti sõjaväelastele kiiret paranemist ning rõhutasid panust, mille nad annavad Eesti ja liitlaste julgeoleku tagamisse.

"Soovin kiiret paranemist Eesti kaitseväelastele, kes said eile õhtul Malis enestapurünnakus vigastada. Kogu Eesti hoiab teile pöialt, sest missioonil seisate te iga päev meie kõigi ja meie liitlaste eest!" ütles Kaljulaid sotsiaalmeedia vahendusel.

"Soovin kiiret paranemist meie kaasmaalastele, loodan meelerahu nende lähedastele ja aitan sellele igati kaasa. Kohtusin Eesti kaitseväelastega Gao baasis mullu oktoobris. Nägin, kui tõsiselt panustavad nad rahvusvahelise operatsiooni õnnestumisse Eestimaa ja meie regiooni julgeoleku nimel ning kui kõrgelt hindavad meie kaitseväelaste panust malilased ja prantslased. Täna saan seda taaskord kinnitada," kirjutas Ratas teisipäeva hommikul sotsiaalmeedias.

Ratas sõnas rünnaku järel saadetud pressiteates, et see oli meeldetuletus, kuivõrd tõsiselt tuleb hinnata meie kaitseväelasi, kes Eesti julgeoleku nimel osalevad rahu ja stabiilsuse hoidmiseks rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel ka kaugetes paikades, vahendas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Ratase sõnul palus tal oma tänusõnad ja head soovid Eesti võitlejatele ja nende omastele edastada ka Prantsusmaa president Emmanuel Macron. "Eesti riik teeb kõik, et aidata kaasa oma kaitseväelaste kiirele taastumisele," sõnas peaminister.

Ratas ütles oma avalduses, et Eestil on maailmas selge roll ja vastutus. "Toetume igapäevaselt oma liitlastele ja partneritele NATO-s ning Euroopa Liidus."

Luik arutas Prantsuse kolleegiga rahuvalvajate ründamist Malis

Kaitseminister Jüri Luik ja Prantsusmaa kaitseminister Florence Parly arutasid teisipeäva hommikul peetud telefonikõnes rünnakut Malis ja tihedat koostööd erinevate ohtude vastu seismisel.

"Oleme uhked Eesti kaitseväelaste üle, kes kaitsevad Malis Euroopa julgeolekut," ütles kaitseminister Luik. "Soovin meie võitlejatele kiiret paranemist."

"Meie huvides on seista ohtudele vastu ühiselt koos liitlastega, mõistes teineteise vajadusi ja tugevdades oma liitlassuhteid," sõnas Luik.

Prantsuse kaitseminister Parly tänas Eesti kaitseväelasi nende eeskujuliku tegevuse eest ja soovis neile kiiret paranemist. Parly rõhutas, et Eesti kaitseväelaste professionaalne käitumine rünnaku käigus on see, mille eest Prantsuse kaitseväelased oma Eesti kaasvõitlejaid nii kõrgelt hindavad.

Reinsalu arutas Prantsuse kolleegiga rünnakut

Välisminister Urmas Reinsalu arutas Prantsuse kolleegi Jean-Yves Le Drianiga esmaspäevast rünnakut sõjaväebaasile ning terrorismivastast võitlust.

Telefonikõnes Prantsuse välisministriga rõhutas Reinsalu vajadust riikide otsustavaks koostööks võitluses islamiäärmusliku terrorismiga.

"Eesti sõdurid on Malis, et toetada võitlust islamiäärmuslastega õlg õla kõrval meie Prantsuse liitlastega ning kaitsta seeläbi Euroopa julgeolekut. Globaalsete ohtude maailmas on nende kohalolu Malis kaitsekilp tervele Eestile," ütles Reinsalu.

Ta soovis kiiret paranemist haavata saanud Eesti ja Prantsuse sõjameestele ning väljendas uhkust nende panuse üle Malis.

Prantsuse välisminister tänas Eesti sõdureid panuse eest operatsioonil Barkhane.

Reinsalu rõhutas, et rünnak sõjaväebaasi vastu, kus valvavad Eesti, Prantsuse ja Mali sõdurid, liidab Eestit ja Prantsusmaad veelgi. "Saheli piirkonnas toimuv on meie ühine mure ja see rünnak näitab taaskord seda, kui oluline on terrorismivastane võitlus. Laiaulatuslik probleem islamiäärmuslusega sunnib inimesi oma kodudest lahkuma, mis omakorda võimendab rändeprobleeme ning seeläbi mõjutab otseselt ka Euroopat ja Eestit," lisas Reinsalu.

Samuti tänas Reinsalu Le Driani Prantsusmaa toetuse ja panuse eest NATO eFP vägede koosseisus Eestis.

USA saatkond avaldas Eesti kaitseväelastele toetust

USA saatkond Eestis teatas oma avalduses, et teade rünnakust valmistab neile kurbust.

"Me imetleme sügavalt kaitseväelaste pühendumist terrorismi väljajuurimisele ning nende võetud riske, mis on selle missiooniga seotud. Me jagame oma poolehoidu viga saanud tsiviilisikutele, sõduritele ja nende perekondadele ning seisame ühtselt oma liitlastega võitluses igasuguse terrorismiga üle kogu maailma," märkis saatkond pressiteates.

Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa juhitav mässutõrjeoperatsioon

Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa juhitav mässutõrjeoperatsioon Saheli piirkonnas. Selle eesmärk on toetada viie riigi - Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad - võitlust islamiäärmuslastega ning seeläbi tõkestada ka Euroopa-suunalist ebaseaduslikku immigratsiooni ja inimkaubandust. Barkhane on Prantsusmaa suurim sõjaline välisoperatsioon.

Eesti osaleb operatsioonil Barkhane alates 2018. aasta augustist kuni 50 kaitseväelasest koosneva üksusega. Gao sõjaväebaasis teenivad jalaväerühma Estpla-30 ja rahvusliku toetuselemendi liikmed, kokku ligi 50 kaitseväelast. Prantsuse armee juhitaval mässutõrjeoperatsioonil Barkhane on eestlaste ülesanne lisaks patrullimisele ka baasi julgeoleku tagamine ja kiirreageerimisülesannete täitmine.

Prantsusmaa kindlustab otseselt Eesti julgeolekut alates 2017. aastast osaledes Eestis paiknevas NATO liitlaste lahingugrupis kompanii-suuruse üksusega.

Toimetaja: Mait Ots



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: