Moskva on süüdistanud lääneriikide valitsusi ja ajakirjandust protestide toetamises.

Parlamendikomisjon asub uurima välismeedia kajastusi, aga ka suursaatkondi, mis jagasid teavet meeleavalduste kohta, ütles riigiduuma esimees Vjatšeslav Volodin.

Viimastel nädalatel on Moskva tänavail meelt avaldanud kümned tuhanded inimesed, et protestida võimude otsuse vastu blokeerida tuntud opositsioonitegelaste kandideerimine kohalikel valimistel.

Vene välisministeerium kutsus välja USA suursaatkonna esindaja, märkides, et memo, mille see koos meeleavalduste üksikasjadega avaldas, "kujutas endast sekkumist Venemaa asjadesse".

Saatkond kutsus USA kodanikke hoiduma viibimisest meeleavalduste paikades.

Valitsuse interneti järelevalveorgan süüdistas Google'it sanktsioneerimata massiürituste reklaamimises YouTube'is. Välisministeerium aga kritiseeris Saksa ringhäälingut Deutsche Welle, mis olevat väidetavalt ärgitanud inimesi meeleavaldustel osalema.

Protestid, mis leiavad aset ajal, kui riigi majandus on stagneerunud ja kodanike elujärg langemas, on suurimad pärast 2012. aasta meeleavaldusi seoses Vladimir Putini naasmisega Kremlisse pärast üht ametiaega peaministrina.

Politsei on viimase kuu jooksul ühtekokku kinni pidanud 3000 inimest, lääneriigid on süüdistanud Vene võime ülemäärases jõukasutuses rahumeelsete protestijate vastu.