Värvikate avalduste poolest tuntud Bolsonarot on süüdistatud nii paremäärmusluses kui ka selles, et ta suhtub keskkonnakaitsesse parimal juhul leigelt ning ei võta piisavalt ette maailma suurima vihmametsa kaitseks. Selle asemel on tema valitsus soovinud vihmametsade piirkonda avada senisest rohkem põllumajandusele ja muule majandustegevusele, vahendasid Guardian, Yle ja Helsingin Sanomat.

Presidendi varasematest sõnavõttudest on saanud innustust ka Brasiilia põllumehed ja maavarade otsijad, kes on võtnud vihmametsades oma kontrolli alla üha suuremaid maa-alasid.

Brasiilia riiklik kosmoseuuringute instituut INPE teatas äsja, et Brasiilias on aasta esimese kaheksa kuuga puhkenud ligi 73 000 metsapõlengut, mida on umbes 84 protsenti rohkem kui samal ajal eelmisel aastal. Rohkem kui pool nendest metsapõlengutest leidis aset just Amazonase piirkonna osariikides, kus eelmisel kuul oli teatatud ka rekordilisest lageraiest.

Kohaliku meedia teatel korraldavad metsades "põletamispäevi" mõnikord hoopis farmerid, kes pärast põlengut endale põllumaad juurde haaravad. Pärast Bolsonaro ametisse astumist on võimud selliseid rikkumisi üha vähem menetlenud ning ministrid on andnud selgelt mõista, et nad on pigem farmerite kui vihmametsades elavate põliselanike huvide eest väljas.

Riigiametite poolt sellise olukorra kohta andmete edastamist on saatnud presidendi kriitika ning rekordilise raie andmete edastamise eest tuli kosmoseagentuuri senisel juhil lõpuks ametist lahkuda.

Norra ja Saksamaa on praeguseks peatanud annetused Amazonase piirkonna keskkonnakaitse fondile, mis lisaks mittetulundusühingutele rahastab ka Brasiilia vastavaid riigiasutusi. Euroopas aga levivad üleskutsed blokeerida Brasiilia ja mitme teise Lõuna-Ameerika riigiga sõlmitav vabakaubanduslepe.

Bolsonaro aga teatas terasetööstuse konverentsil kõnet pidades, et metsapõlenguid tekitavad keskkonnakaitse MTÜ-d, et tema valitsust piinlikus valguses portreteerida.

"Üks küsimus on põlengus Amazonase piirkonnas, mis minu arvamusel on algatatud MTÜ-de poolt, sest nad kaotasid raha. Mis on eesmärgiks? Tuua Brasiiliasse probleeme," ütles riigipea.

Sarnast arvamust avaldas ta ka varem ning vihjas, et keskkonnaaktivistid lähevad kaameratega metsa ja süütavad põlenguid, et neid siis filmida. Küsimusele, kas tal on MTÜ-de soetuse kohta ka tõendeid, vastas Bolsonaro, et mingeid kirjalikke andmeid pole ning et see on lihtsalt tema tunne.

Keskkonnakaitsjad nimetasid presidendi sõnu absurdseteks ja katseks viia tähelepanu eemale tegelike probleemide juures, milleks halb järelevalve ning valitsuse vaikiv heakskiit ebaseaduslikule lageraiele.

Hetkel on ebaselge, kui suur osa põlengutest on algatatud maad himustavate farmerite poolt ja kui palju on tegu õnnetuste või looduslike põlengutega. Probleem ei puuduta laiemalt ainult Brasiiliat, sest ka näiteks Venezuelas ja Boliivias on olnud praegu ebatavaliselt ulatuslikke metsapõlenguid.