Valitsus valmistub kärpima Eesti-Vene maismaapiiri maksumust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

320 miljonit eurot Eesti-Vene kaasaegsesse piirijoonde, isegi mitme aasta peale jaotades, tundub eelarvekitsikuses vaevlevale valitsusele liiga suur summa. Niisiis tuleb otsida esialgses plaanis kärpekohti ja toetuda võimalikult palju Euroopa Liidule.

Keskerakonna, EKRE ja Isamaa ministrid korraldavad täna valitsuse väljasõiduistungi Piusa piirivalvekordonis. Enne seda käivad nad Eesti-Vene piiril, mida praegu märgistavad valdavalt vaid kollased hoiatussildid ja veidi tõkkeaeda.

Plaani ehitada 21. sajandi kõrgtehnoloogiline piir, mille hinnasilt aastani 2026 on esilagu 320 miljonit eurot, kiitis eelmine Jüri Ratase valitsus heaks mullu augustis. Nüüd pitsitab see tema praeguse kabineti eelarvehapniku kraane.

EKRE juhid – siseminister Mart Helme ja rahandusminister Martin Helme – ongi lubanud ehitada idapiiri odavamalt, ilma "vilede ja tuledeta", mis on vihje tehniliste valvelahenduste kokkutõmbamisele. Järelemõtlikkust võrreldes esialgsete plaanidega ja alternatiivide kaalumist on soovitanud ka riigikontrolör Janar Holm.

Eesti-Vene piirijoon on kokku 338,6 km pikk, sellest Narva jõel 76,7 km, Peipsi ja Pihkva järvel 126,3 km ja maismaal 135,6 km. Maapiiri hind on umbes pool kogu Venemaaga külgneva piiri hinnast.

Millised "viled ja tuled" võiks sellest piiriprojektist maha lõigata? Lõplikke otsuseid veel ei ole, kokkuhoiuaruteludest on läbi käinud erinevad ideed.

Idapiiri esialgne lahenduse eskiis. Autor/allikas: PPA

135 km pikkune maapiir  Eesti ja Venemaa vahel tahetakse seniste kavade järgi sulgeda kahekordse tõkkega. Muidugi on seal viivitusaed, mis takistaks või vähemalt aeglustaks ebaseaduslike piiriületajate ja salakaubavedajate liikumist. Aga on ka loomatõkkeaed, mis hoiaks piirist eemal põdrad, mägrad, hundid koos teiste metsloomadega, et nad ei ajaks "hulluks" valvesensoreid ja et suured loomad ei pääseks nn päris-piiri lõhkuma.

Katkendlik info lubab arvata, et just loomatõkkeaed võib kärpe alla minna. See annaks kokkuhoidu miljonites eurodes.

Ära võiks jätta ka mõned juurdepääsuteed soisele piirijoonele, mis on raskesti ligipääsetav samuti salakaubavedajatele ja illegaalsetele põgenikele. Kuid väidetavalt oleks kokkuhoid siit väike.

Ent piiriaed ise ei valva ega kaitse, selleks on vaja kas palju mehi või kaasaegset tehnikat. Sajad uued piirivalvurid, kui neid isegi õnnestuks palgata, võtaksid maksumaksjalt rohkem eelarveraha kui kaasaegne seiretehnika.

Kuigi ministrid Mart ja Martin Helme on Euroopa Liidu suhtes leebelt öeldes skeptilised, siis just Euroopa Liidu välispiiride tõhustamise rahast loodavad nad saada 30-40 miljonit eurot Eesti idapiirile statsionaarse ja mobiilse seiretehnika soetamiseks. Võrdluseks – Soome valitsus plaanib anda enda piirivalvele idapiirile täiendava seiretehnika hankimiseks 50 miljonit lisaeurot.  

Enam ei saa piiri valvata indiaanlase kombel, et vaatad piiriületajate jälgi ja oletad, kes kuhu läks. Tehnoloogiline piir tähendab, et on teada, mis piiril toimub, kes ja miks seal käivad.

Kui praegu on meie piirivalvel idapiiril vaatluslendudeks kasutada kümmekond lihtsat drooni, siis tulevikus tahetakse droonimuskleid oluliselt kasvatada.  "Tulevikus" tähendab aastate jooksul, mitte korraga, ja oodates järele tehnoloogia arengut, et saada parimad võimalikud lahendused.

Kokkuvõtvalt on täna idapiirile sõitnud valitsusel kasutada kaks riigikontrolör Janar Holmi juba maikuus antud soovitust.

Esiteks: "Idapiir tuleb korda teha ja välja ehitada – selles ei ole vaidlust. Piir ei saa olla tuvastatav ainult kaardilt. Riigikontroll ei ole kahtluse alla seadnud seda, et piirirajatis peab olema tänapäevane..."

Suveräänne riik peabki teadma, kus on tema piir ja ta peab suutma seda kontrollida.

Ning teine riigikontrolöri soovitus ministritele: "Ent kuidagi ei ole võimalik nõustuda sellega, et olemas on ainult üks võimalik maismaapiiri väljaehitamise lahendus. ...niivõrd suure investeeringu puhul ja olukorras, kus projekt on protsessi käigus oluliselt kallinenud, ei saa pidada üleliigseks küsimusi, kas ja kui palju muutub tulemuslikkus näiteks siis, kui vähendada ... mõningate piirirajatiste mahtu."

Igaks juhuks, kui ministrite kärpepliiats peaks liiga hoogu minema, ka ühe elukutselise piirivalvuri arvamus. "Muidugi saab millestki loobuda, midagi vähem teha ja midagi edasi lükata. Kuid ma väga loodan, et idapiiri plaanitust kokkuhoidlikuma ehitamisega ei teki olukord, mida võiks lõpuks võrrelda Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks ehitamisega Koselt edasi, kus teeme 2+2 kenad sõidurajad, aga... kruusakattega," ütles ta.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: