Ehitusettevõtja: PPP-projektid on kallimad, kuid valmivad kiiremini ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Olev Kenk/ERR

Valitsus otsustas neljapäeval, et Eesti põhimaanteede neljarajaliseks ehitamine ja teiste suurte taristuobjektide rajamine avaliku- ja erasektori koostöös tuleb kaalumisele võtta ja seda plaani peetakse edasi. Ehitusettevõtja Raivo Ranna sõnul on sellised projektid kallimad, kuid samas valmiksid need kiiremini.

Ehitusfirma Rand & Tuulberg üks omanikest Raivo Rand omab kogemust avaliku ja erasektori koostöö ehk niinimetatud PPP-projektidega nii Tallinnas kui ka Tartus. Ta ütles "Aktuaalsele kaamerale", et sellise lahenduse puhul on otsused kiired ja objektid valmivad kiiremini.

"Ta võib küll rahanumbriliselt tunduda esialgu natuke kallim, aga kui me vaatame seda kasu, mida me nendest teedest saame, ja kui me vaatame ka nende tööde ajas kallinemist, sest me teame, et inflatsioon on täna suhteliselt kõrge, siis kokkuvõttes tuleb see kindlasti odavam," selgitas Rand.

Tallinnast Tartusse, Pärnusse ja Narva suunduvate maanteede neljarajaliseks ehitamine PPP-skeemi kasutades oli valitsuskabinetis arutluse all neljapäeval. Otsustati, et esimese asjana peab rahandusministeerium analüüsima teiste riikide kogemust ja panema kokku juhised, kuidas seda Eestis rakendada.

Rahandusminister Martin Helme ütles, et PPP-projekte kasutades ei rikuks Eesti eelarvereegleid.

"Kui järgida teatud tingimusi, mida Euroopa Komisjon on selgelt meile ette pannud, siis on võimalik nende PPP-projektidega niimoodi minna, et võlg jääb erasektorisse, et erasektor võtab selle võla enda peale ja riigipoolne osa on valmisehitatud taristuobjekti liisida," rääkis minister.

Majandus- ja taristuministri Taavi Aasa sõnul on oluline, et projektid ei mõjutaks eelarvetasakaalu. Ta tõi välja, et laenu saaks riik võtta, aga selle laenu eest ehitamine viiks eelarve tasakaalust välja.

"Seda raha me ei saaks kasutada, mida me odavamalt saaks, nii et eks siin tulebki otsus langetada selle kahe teguri vahel, et kas me oleme nõus, et nad on mõnevõrra kallimad, aga samas saavad ka ükskord valmis," ütles Aas.

Rand ütles, et projektide kallidus sõltub paljuski sellest, kui vastutulelikud pangad eraettevõtjate finantseerimisel oleks.

"Kui selle projektiga suudetakse maksta pangaintresse ja see tootlus oleks võib-olla mõni protsent veel kõrgem, siis ma usun, et ettevõtjad oleks sellest huvitatud," sõnas Rand.

Lisaks teedele ja Saaremaa sillale esitavad majandus- ja keskkonnaministeerium oktoobriks veel ettepanekuid objektidest, mida võiks era- ja avaliku sektori koostöös ehitada.

Rahandusministeerium paneb PPP-projektide juhised paberile detsembriks. Eesmärgiks on ehitusprojektid käivitada lähiaastatel.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: