Praeguseks on selgunud seegi, et Suurbritannia peaminister Boris Johnson ei kavatse oma riigi lahkumist Euroopa Liidust enam edasi lükata, ehkki seadus teda selleks kohustab. Oma kavatsusest andis Johnson teada telefonikõnes Prantsusmaa presidendile Emmanuel Macronile, vältimaks Euroopa Liidus tekkida võivat valearusaama, nagu võiks Suurbritannia ka veel novembris liidu liige olla.

Johnson kordas mõtet, et Suurbritannia on teinud suure ja tähtsa pakkumise, kuid nüüd on Euroopa Liidu kord ilmutada kompromissivalmidust. Kui kompromiss liidule ei sobi, läheb Suurbritannia lihtsalt minema. Kompromissi vastu võtmine pole Euroopa Liidu jaoks siiski sugugi mitte lihtne. Johnsoni pakutav kompromiss jätab lahendamata paljud erimeelsused Euroopa Liidu ja Suurbritannia vahel, neist kõige tähtsam on jätkuvalt Iiri piiri küsimus.

"Me tunnustame rahuprotsessi ja Suure reede rahulepet ja demokraatliku nõusoleku protsessi uuendamise kaudu Põhja-Iirimaa omavalitsuses ja esinduskogus läheme me kaugemalegi ja kaitseme olemasolevaid lepinguid talunike jaoks ja ettevõtteid mõlemal pool piiri ja samal ajal võimaldame Ühendkuningriigil - tervikuna ja ühtsena - EL-st lahkuda," väitis Johnson.

Johnson üritab torti ühtaegu ära süüa ja alles hoida. Tema arusaama kohaselt peaks Põhja-Iirimaa tervikuna muutuma majanduspiirialaks, millega välditaks tollipunktide teket Põhja-Iirimaa ja Iiri Vabariigi vahele, sest tollipunkte saaks rajada mis tahes paika Põhja-Iirimaal. Euroopa Liidus, eriti Iirimaal ei usuta, et ilma piiril asuvate tollipunktideta on võimalik hakkama saada.

Iirimaa peaministri Leo Varadkari jaoks on aga üks probleem piiriprobleemiga samaväärselt oluline ning selle mureküsimusega pole Suurbritannia tegelenudki.

"Esimene on nõusoleku ja demokraatia küsimus ja kuidas seda konstrueeritakse, sest me peaks arvesse võtma ka Põhja-Iirimaa rahva enamuse vaateid - seda aga referendumil arvesse ei võetud, arvestades, et enamik rahvast hääletas jäämise poolt - kuid tulevikulahenduste puhul tuleb seda arvesse võtta. Teiseks on tolliprobleemistik ja meil on väga tõsiseid raskusi mis tahes tollilahendusega, mis nõuaks tollipunktide rajamist - see on ju see kõva piir, mida me kogu aeg vältida oleme püüdnud," sõnas Varadkar.

Kompromiss, millest Johnson kogu aeg räägib, tähendab eeskätt seda, et Euroopa Liit peab olema valmis oma siseturureegleid muutma nii, et väikestel ja keskmise suurusega ettevõtteil oleks võimalik tolliformaalsusi üldse vältida. Euroopa Liidu hinnangul tähendaks see, et Euroopa Liidu üks peamisi funktsioone, ühisturg, jääks sisuliselt kaitseta.

"Peaminister Boris Johnson ise on rõhutanud, et tegu on avatud pakkumisega. Meie jääme selle juurde, et reeglid peavad kaitsma siseturu ühtsust. Pakkumine peab olema töökindel ja vältima kõva piiri Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vahel," märkis Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli pressiesindaja Steffen Seibert.

Johnsoni ettepaneku kohaselt peaks Põhja-Iirimaa kohalik parlament iga nelja aasta tagant otsustama, kas piirkond jääb sisuliselt osaks Euroopa Liidu siseturust, nagu see plaani kohaselt algatuseks jääma peaks. Paraku pole omavalitsuse esinduskogu juba kolm aastat üldse kokku tulnudki, sest erimeelsused vabariiklaste ja unionistide vahel on liiga suured. Vasakpoolsete vabariiklaste partei Sinn Fein on Johnsoni ettepaneku juba vastuvõetamatuks kuulutanud.