Täpsemalt soovisid aktivistid survestada peaminister Johnsonit pidama kinni seadusest, mis sisuliselt keelab Ühendkuningriigil lahkuda Euroopa Liidust ilma kokkulepet saavutamata. Seaduse (nn Benn Act) võttis parlamendi alamkoda opositsiooni ja mässuliste konservatiivide toel vastu septembri alguses. Muuhulgas sätestab seadus, et kui parlament ei anna 19. oktoobriks oma nõusolekut lahkumisleppele või leppeta lahkumisele EL-ist, tuleb Briti peaministril taotleda Brüsselilt ajapikendust, vahendas BBC.

Kohtunik lord Pentland selgitas, et peaminister on oma juriidilise meeskonna andnud selgelt ja kahtluseta mõista, et tal on kavas seadusest lähtuda. Seega on valitsus kohtuniku hinnangul nõustunud asjaoluga, et neil tuleb täielikult seadusega kooskõlas olla.

Kaebuse esitajate väitel on peaminister Boris Johnsoni korduvad avaldused - mille kohaselt lahkub Ühendkuningriik igal juhul 31. oktoobriks EL-ist - märgiks, mis annavad alust kahtlustada, et valitsusjuht kavandab seaduse rikkumist.

Kohtunik aga leidis, et valitsuse avalikud sõnavõtud on poliitilised avaldused ning neid ei saa võtta kui lõplikke seisukohti küsimuses, kas valitsus mõistab oma seadusest tulenevaid kohustusi. Seega jõudis kohtunik järeldusele, et sellises olukorras pole kohtul vaja teha eraldi otsuseid, millega sundida Briti valitsust seadust täitma.

Johnsoni toetajad on rääkinud korduvalt juriidilistest võimalustest, kuidas peaministril oleks võimalik nimetatud seaduse täitmisest praktikas hoiduda. Šoti kohtule esitatud dokument, milles Briti valitsus tunnistab seadusest tulenevat kohustust, jõudis avalikkuse ette juba reedel.