Sotsiaalministeerium: apteegireformi peatamine tooks kahjunõuded ({{commentsTotal}})

Benu apteek Põhja-Eesti regionaalhaiglas (PERH)
Benu apteek Põhja-Eesti regionaalhaiglas (PERH) Autor/allikas: BENU

Sotsiaalministeeriumi hinnangul tooks apteegireformi peatamine kahjunõudeid nendelt proviisoritelt, kes endale reformi tuultes juba uue apteegi on soetanud. Missugune aga on varuplaan juhuks, kui apteegiketid reformi põhja püüavad lasta, ministeerium veel ei ütle.

Läinud teisipäeval, pärast riigikogu sotsiaalkomisjoni istungit hakkasid poliitikud apteegireformis kahtlema. Isamaalase Priit Sibul sõnul ei usu tema, et reform järelejäänud 180 päevaga toimuda saab. Komisjoni esimees Tõnis Mölder ütles, et muutunud on poliitiline situatsioon. Ühegi otsuseni pole poliitiline võbelus siiski viinud. Sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna nõunik Katri Eespere kinnitab, et järgmise aasta 1. aprilliks peavad kõik apteegid proviisoritele kuuluma.

"Sotsiaalminister on ju avalikult ja korduvalt väga selgelt väljendanud seda, et apteegireformiga minnakse edasi sellisena, nagu riigikogu on selle reformi ära otsustanud ja vastu võtnud. Ja ministeerium täpselt sellest lähtubki," ütles Eespere.

Suurte apteegikettide käes on veel 287 apteeki. Siiski, üle 200 apteegi kuulub proviisoritele ning mitu apteeki on avatud või ostetud just käimasoleva reformi tuules. Katri Eespere tõdes, et juhul kui reform nüüd seisma jäetaks, võivad proviisorid sellest kannatada ja oma kahjunõudega riigi poole pöörduda.

"Õigusriigis on väga oluline põhimõte õiguskindlus. See tähendab, et inimesed saavad lähtuda teadmisest, et riik ei ole sõnamurdlik, et riigi peale võib kindel olla. Kui ma olen teinud näiteks investeeringuid, ma olen lähtunud teadmisest, et minnakse üle proviisorapteekide süsteemile ja nüüd reformi lõpusirgel näiteks midagi muutub, siis on küllaltki tõenäoline, et selline õiguskindluse põhimõte saab kindlasti riivatud," selgitas Eespere.

Ent rahanõudega on riiki ähvardanud ka Eesti Apteekide Ühendus. Ettevõtjate sõnul maksavad praegu veel suurkettidesse kuuluvad apteegid 200-250 miljonit eurot ja kui riik reformiga edasi läheb, tuleb maksumaksjal see summa hüvitada. Katri Eespere suurfirmade nõudmisi kommenteerima ei hakka.

"Esiteks, see on küsimus, mida lahendatakse kohtus. Ja teiseks, praegu seadusandja ähvardamine näiteks, ma arvan, et see on sündmuste käigust etteruttamine. Loomulikult me ju loodame, et kõik turuosalised tegutsevad seaduse nõuetele vastavalt ja seaduse eesmärgist lähtuvalt."

Kui apteegiketid oma rohupoode maha ei müü ja proviisorid nende kõrvale piisavalt uusi apteeke ei ava, paneb osa apteeke järgmise aasta aprillis oma uksed kinni. Katri Eespere kinnitas, et ravimite kättesaadavus inimeste jaoks väheneda ei tohi. Ta ütles, et võimaliku vaakumi täitmiseks on ministeeriumil küll erinevaid võimalusi, aga konkreetset kriisiplaani ministeerium ei avalikusta.

"Kui Ravimite Hulgimüüjate Liit ja Eesti Apteekide Ühendus on avalikult välja öelnud, et nad ei näe ühtegi põhjust omandist loobuda, ehk seaduse nõuetest lähtuda. Ning on näha ka see, et püütakse kõigutada seadusandja tahet ja suunata protsessi enda ärihuvidele vastavamaks. Siis juba nendest eeldustest lähtuvalt praegusel hetkel täpselt rääkida, mida või kuidas teha on vaja – see ei ole kuigi mõistlik," märkis Eespere.

Kui poliitikud reformist ei loobu, jälgib ministeerium olukorda ja on valmis oma seni rääkimata plaani ellu viima.

"Tõenäoliselt selle aasta detsembris saame me parema pildi ette. Ja uute tegevuslubade taotlused peaksid kõige hiljem olema ravimiametisse jõudnud veebruari alguseks. Ehk aasta lõpp või järgmise aasta algus on see hetk, kus pilt on üsnagi klaar ja sealt edasi tulebki tegutseda vastavalt, selleks, et inimestel oleksid ravimid kättesaadavad ka pärast esimest aprilli."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: