Hulgimüüjate ettepanek võib muuta apteegituru uutele tulijatele suletuks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1572886980000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi/ERR

Kui seni kehtiva seaduse järgi tohivad uuest aastast apteegid kuuluda vaid proviisoritele, siis esmaspäeval tegi apteekide ühendus proviisoritele ettepaneku, mis võib apteegituru muuta uutele tulijatele suletuks: apteegiturgu valitsevad hulgimüüjad saaksid apteeke edasi pidada, kuid uute avamise õigus jääks vaid proviisoritele.

Hulgimüüjatest apteegiomanikke esindav ühing tegi esmaspäeval ettepaneku, mis sisuliselt kirjutaks seadusesse praegu kehtiva ravimimüügikorralduse. Proviisorite koda on valmis läbirääkimisteks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Apteegireformi võiks muuta niimoodi, et kõik uued apteegid, mis avatakse, kuuluvad proviisoritele, järgitakse proviisoromaniku nõuet, kuid samas vanad, mitte proviisorist omanikud saavad siiski oma tegevust jätkata," selgitas apteekide ühenduse juhatuse liige Timo Danilov.

Tema sõnul saaks nii vältida apteekide masssulgemist ja kuna viimase viie aasta jooksul on juurde tulnud umbes 40 proviisorapteeki, siis toimuks üleminek proviisorapteekidele järk-järgult.

"Aktuaalne kaamera" väitega, et hulgimüüjate ettepanek sisuliselt sulgeks Eesti turu uutele apteegikettidele, Danilov ei nõustunud. "Sellised väited ma lükkaks küll kategooriliselt ümber. Kõik inimesed, kes soovivad asutada ravimite hulgimüügifirmat, apteeki - viimasel juhul peaksid nad olema proviisorid - saavad seda teha. Mingit takistust seal ees ei ole," ütles Danilov.

Proviisorite koja esimees Karin Alamaa-Aasa ütles, et kuigi pühapäeva õhtul nende volikogu ettepanekut arutas, siis mingit otsust pole langetatud. Küll on nad nüüd valmis arutama läbirääkimisi kokkuleppe leidmiseks.

"Proviisorite nägemus on, et omandipiirang peab säilima ja peab toimuma üleminek omandipiirangule igal juhul," rääkis Alamaa-Aas, kelle hinnangul tähendaks üleminekutähtaja pikendamine praeguse agoonia pikendamist.

Alamaa-Aas lisas, et päris vaba turg jaemüügi puhul ei tule kõne alla, sest see vähendab ravimite kättesaadavust.

Opositsioonisaadik Jürgen Ligi (RE) sõnul pole sisulisi argumente, miks peaks just proviisor olema apteegiomanik, samas ei meeldi talle ka apteekide ühenduse ettepanek.

"See ei ole hea ettepanek igal juhul. Kunagi oli meil kolm ketti, nüüd on kaks jäänud ja nüüd siis nendele tagame. Aga see loogika, nagu võiks apteegiomanik olla vaid apteeker, on algusest peale vale," kommenteeris ta.

Keskerakonnas apteegireformi peatamist vedava Tõnis Mölderi sõnul võiksid praegustele omanikele jääda need apteegid, mis olid olemas apteegireformi seaduse vastuvõtmise hetkel 2015. aastal. Teiste apteekide puhul peaks jääma kehtima proviisoriomandi nõue.

"Kas see peaks olema nii karm nagu seadusesse on sisse kirjutatud, et ainult ühele proviisorile tohib kuuluda 51 protsenti apteegist," märkis Mölder.

Koalitsiooni apteegireformi töörühm koguneb taas kesknädalal, homme on proviisorid ja apteekide esindajad sotsiaalministri jutul. 

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: